Lapsevanemate kool
Sel sügisel alustas Lasteaias Väike Päike Viimsis tasuta loengusari, mis on ennekõike ellu kutsutud lapsevanemate aitamiseks ja toetuseks. Samas võivad sealt häid mõtteid saada kõik lastega kokku puutuvad inimesed. Esimesed kaks loengut on septembris ja oktoobris juba toimunud, kuid igal kuul on varuks uus ja huvitav teema ning esineja.
Kogu loengusarja kohtumised on leitavad siit: Lapsevanema kool
Septembris alustasime Maili Liinevi loenguga “Õnnelik lapsevanem, õnnelik laps”, kust jäi kõlama palju häid mõtteid:
- Õnnelik vanem hoolib iseendast: oma suhetest lähedastega, oma vaimsest ja füüsilisest tervisest. Väga oluline on iseenda jaoks võetud aeg. Nii-öelda oma akude laadimine, et olla vanemana rohkem kohal ja oma emotsioonidega toime tulla. Ei saa eeldada lapselt täiskasvanulikku käitumist kui ise käitume lapsevanematena tormakana ja lapsikult.
- Õnnelikud lapsed sirguvad keskkonnas, kus nad saavad tunda ennast turvaliselt oma mistahes tunnete, rõõmude ja muredega. Laps teab, et kui ta on õnnetu, ei jäeta teda üksi.
- Laps teab, et kehtivad vastastikused kokkulepped, lapse ja vanema vahel on usalduslik suhe.
- Vanem võtab teadlikult aega, et olla laste jaoks olemas. Vanem on kohal, ei jaga end nutiseadme ja lapse vahel ning kuulab lapse soove. Tehakse asju perega koos ja pakutakse ka üks-ühele aega eri vanemate ja laste vahel.
- Vanem ei karda olla enda vastu aus. Kui on hetki või olukordi, mis vanemale ei sobi või mis ei ole lubatud, siis vanem annab sellest lapsele väga konkreetselt teada. Lapsel on kergem, kui on kokkulepitud piirides, isegi kui ta aeg-ajalt sellele vastu võitleb jonnihoogude või oma käitumisega.
- Õnnelikel vanematel on tõepoolest õnnelikud lapsed!
Oktoobris jätkasime laste enesejuhtimisoskuse edendamise loenguga, mille raames tuli kõnelema Eva-Maria Kangro (PhD).
Lapse enesejuhtimisoskuse arendamine on äärmiselt keerukas ja oluline teema, millega tegeleme Väikeses Päikeses teadlikult iga päev ja oleme sellest varasemalt ka oma blogis kirjutanud. Võtame ka selle loengu jaoks olulised punktid kokku:
Põhiline idee, millest lähtuda on, kuidas saaks keskkond toetada lapsi endaga (enda emotsioonidega) paremini toime tulema?
Enesekontrollioskus on lühidalt öeldes oskus oma tunnetega hakkama saada ja suunata oma käitumist asjakohaselt, mitte olla oma emotsioonide ohver. Teadustööd (loe ka W.Mischel “Vahukommikatse”) on näidanud, et lapsed, kes 5-aastasena on oskuslikumad oma emotsioonide kontrollimisel on seda ka täiskasvanuna. Lisaks on neil väiksem võimalus raskuste esile kerkimisel alla anda, kalduda ülekaalulisusele jms.
Õpi juhtima tähelepanu sellele, mis on mulle kasulik, mitte sellele, mis mind häirib. Õpi ignoreerima segajaid!
Vanematena puutume kokku erinevate probleemidega, miks laps jonnib või ei tee nagu palutud. Oluline on meeles pidada, et lapse aju on alles arenemisjärgus ning tema tegutsemist kontrollib “kuum” süsteem (tegutse!) ja must-valge mõtlemine. Alles kooliea alguses on lapsed võimelised rakendama ka aju “külma” süsteemi ehk analüüsima oma käitumist ja valima tegutsemiseks kõige parem strateegia.
Lisaks on lapsel tihti raske aru saada, mida temalt nõutakse, tema tähelepanu hajub ja lihtsam on reageerida impulsiivselt. Laps otsib tihti lihtsalt vanema tähelepanu. Kui peres on toetav ja positiivne keskkond, kus üksteise jaoks leitakse aega ja aidatakse ning märgatakse last, on tal lihtsam ka keerulisemate emotsioonide ja ülesannetega toime tulla. Mis on täiskasvanule elementaarne, saab lapsele kättesaadavaks alles arengu käigus!
Enesekontrollimehhanism areneb teismeea lõpuni ja ka täiskasvanutena on oluline seda pidevalt arendada ning oma puudujääke teadvustada. Enesekontrollioskus, nagu iga oskus, on läbi teadlike protsesside alati arendatav. Tasub siiski meeles pidada, et lapseeas on asju kergem omandada!
Kuidas lapse enesejuhtimise oskust siis arendada?
- Mängi lapsega rollimänge, see treenib töömälu, on spontaanne ja intuitiivne.
- Tee lastega nalja, harjutage teadlikult naljategemist.
- Rääkige ja arutage, et teistsugune olla on OK. Empaatiavõime arendamine on enesekontrollioskusega väga tihedalt seotud.
- Julgustage oma lapsi ja pakkuge neile positiivset ning toetavat arenemiskeskkonda. Lastel, kes tulevad positiivsest perest, on endasse rohkem usku ja peavad kiusatustele paremini vastu.
- Lugege raamatuid, arutage koos kõige nähtu või loetu üle, verbaalne osavus on samuti enesekontrolli ja üldise maailmatajuga seotud.
- Laps vajab tunnet, et teda märgatakse ja hinnatakse. Võtke lapse jaoks aega, aga vältige üleliigset kiitmist.
- Vältige üleliigset müra (telekas, raadio, muusika, lärmakad õed-vennad õppimise ajal jne)!
- Julge lapsele tunnistada ka oma eksimusi ja emotsioone, me kõik oleme inimesed. Me ei saa eeldada lapselt täiskasvanulikku käitumist kui me ise eeskuju ei näita.
- Igasugune loovtegevus (käeline tegevus, pillimäng, laulmine, tantsimine jne.) aitab emotsioone maandada ja tekitab eduelamust.
- Laps tajub turvalise keskkonnana sellist, kus on rutiin ja kordused. See aitab ka siis-kui mõttemustril kinnistuda. Kui lapsevanem ühel päeval pahandab ja teisel päeval sama asja lubab, satub laps segadusse. Sama kehtib ka uneaegade kohta: igal päeval peaks olema sama hommiku- ja õhturutiin. Enne magamaminekut väldi ülestimuleerimist (ekraane).
- Psüühikal on kalduvus võtta positiivset normaalsena. Mida rohkem positiivseid asju tunnustada, seda tugevamaks ja tihedamaks käitumine muutub. Tihti vanemad ei julge minna last positiivselt tunnustama, kuna kardetakse, et laps katkestab tegevuse. Iga asja peale ei pea ütlema “väga tubli”, aga kerge pai või õlapuudutus ning tegevuse vastu huvi tundmine, suurendab lapse turvatunnet ja tekitab suurema emotsionaalse tasakaalu.
Kokkuvõtteks saab öelda, et enesejuhtimisoskus on väga tihedalt seotud õnnelikuks lapsevanemaks olemisega ja kahes esimeses loengus omandatud teadmised harmoneeruvad üksteisega. Ikka selleks, et meid järk-järgult teadlikumaks ja paremaks muuta!
Õnnelikke katsetamisi ja palju kvaliteetaega lastega soovides :)
Kohtumiseni novembris!
Kristi Stahl
Väike Päike
Lasteklubi Väike Päike blogipostituste jagamise, refereerimise ja avaldamise tingimused.