PROJEKTÕPE VIIMSI LASTEAIAS – ESIMESE POOLAASTA KOKKUVÕTE
Projektõpe on lapse kõige loomulikum õppimise viis, kus ta otsib enda jaoks huvipakkuvatele küsimustele vastuseid. Viimsi Lasteaed Väike Päike on viimased seitse aastat kasutanud projektõppe meetodit, mille keskmes on lapse algatus, huvi ja kaasatus õpiprotsessi. Lapsed saavad valida endale põneva teema ning kujundada oma õpiteed. Teadmiste omandamine ja kogemuste saamine peab toimuma läbi aktiivse tegutsemise. Projektõpe annab lapsele võimaluse ise avastada, uurida ja otsida vastuseid – see on parim viis, kuidas ta saab omandada praktilisi oskuseid ja sügavaid teadmisi.
LAPS ON AKTIIVNE TEGUTSEJA
Väike Päike Viimsi Lasteaia õppejuht Mari Kummer tõi meie Lapsevanema Kooli taskuhäälingus „Lapsest lähtuv lähenemisviis“ näite, kuidas toimus laste sünnipäevade tähistamine projektõppe raames. Üks laps soovis Kohilast Tallinnasse Skyparki minna. Kui nad olid tükk aega kõndinud, uuris rühmakaaslane, millal nad küll kohale jõuavad. Tekkis arutelu, miks nad ei saa Kohilast Tallinnasse jalutada. Nad jõudsid arusaamisele, et selleks peab ju bussile minema! Õpetaja jättis alguses ütlemata, et lühikese jalutuskäiguga ei jõua linna, seega oli lastel antud situatsioonis väga väärtuslik õppimiskoht. Mari Kummerile meeldib öelda: „Projektõppes peab olema õpetajal käed taskus ja suu kinni suhtumine.“ Projekt kestab täpselt nii kaua, kui laste huvi kaob – see võib kesta mõni nädal, paar kuud või pool aastat.
Meie Viimsi lasteaia Punane rühm tõmbas joone alla ligi neli kuud kestnud raamatuprojektile, mille käigus said valmis laste loodud raamatud, sealhulgas ka muinasjutt „Bäkmän ja Mätmobil“ ja selle animatsioon. Projekti idee sündis sellest, kui lapsed joonistasid rühmas puu- ja köögivilju ja Loore tegi selle käigus porgandi. Üks laps ütles, et see on Loore porgand ja teine lisas, et see kõlab nagu raamatu pealkiri. Järgmine laps ütles, et tema oskab ise raamatuid teha ja võib seda õpetada ka teistele. See idee kõnetas lapsi ja nad hakkasid mõtlema, millest võiks raamatu kirjutada.
Järgnevalt anname ülevaate ühest laste paaristööst. Lapsed mõtlesid välja, et muinasjutt „Bäkmän ja Mätmobil“ räägib kahe inimese kaklusest, mille käigus asjaosalistele meenub, et nad on tegelikult ammused lapsepõlvesõbrad. Inimesed olid taaskohtumise üle väga õnnelikud ja lõpetasid omavahelise kakluse ning sõprus jätkus. Seejärel lapsed voolisid plastiliinist tegelased ja panid paika nende tegevused. Animatsiooni pildistamiseks kasutasid nad iPadi ja selle kokku panemiseks eakohast rakendust StopMotion. Loo väljamõtlemisel said lapsed mõtiskleda ka sõpruse üle ja arutleda selle üle, et teistele i haiget tegemine ei lahenda konflikte – see oli väärtuslik kogemus, mis õpetas lastele teiste tunnetega arvestamist.
OMANDAVAD OSKUSEID LÄBI KOGEMUSTE
Lapsed õpivad projektõppe jooksul märkamatult. Aktiivne osalemine projektis julgustab neid seadma eesmärke ja jagama rühmakaaslaste vahel vastutust. See annab lastele võimaluse töötada projekti kallal iseseisvalt ning õppima selle kaudu juhtima ka õppeprotsessi. Psühholoog Lev Võgotski teooria põhjal õpib laps kõige paremini sotsiaalses kontekstis. Tavaliselt toimuvad projektid väikestes gruppides, kus lapsed peavad teistega arvestama, kuulama, aitama ja toetama – kõik, mida on vaja koostöö- ja probleemilahendusoskuste arengu kujunemiseks. Lapsi ei saa panna laua taha istuma ja öelda neile, et hakkame nüüd koostööd harjutama või probleeme lahendama. Näiteks tulid Punase rühma projekti ajal raamatutegelastel mitu korda tükid küljest ja lapsed pidid üheskoos mõtlema ning katsetama, kuidas plastiliinist kujud vastupidavamaks teha. Lisaks tuli lastel omavahel ära jagada ka tööülesanded – üks pidi pildistama ja teine kujusid liigutama. Lapsed õppisid ühe projekti käigus, kuidas teha koostööd ja lahendada ühise eesmärgi nimel jooksvaid probleeme.
AUTENTNE ÕPIKESKKOND
Õpetaja roll on luua lapsele arengut toetav keskkond. Projektõpe aitab luua seoseid reaalse maailma ja õpitava sisu vahel. Lapsed näevad otsest seost selle vahel, mida nad õpivad ja kuidas nad saavad seda teadmist igapäevaelus rakendada. See omakorda toetab sügavamaid ja pikaajalisemaid teadmisi. Meetod innustab lapsi mõtlema praktiliselt ja loovalt, andes neile oskused, mis on vajalikud tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas. Näiteks, kui projekt keskendub taime kasvatamisele, siis lapsed õpivad, kuidas seda istutada, hooldada ja näha taime kasvamist ajas. Lisaks saab õpetaja organiseerida õppekäigu botaanikaaeda, kus saab õppida tundma erinevaid taimi. Meie Viimsi Lasteaia kollasel rühmal on hetkel pooleli projekt „Talvised aialinnud“, mille huvi sai alguse möödunud hilissügisel, kui lapsed märkasid linnuparvede lendamist lõunamaale. Lapsed õppisid projekti raames tundma erinevaid talviseid aialinde ja uurisid, kuidas inimene saab külmal ajal linde aidata. Rühmakaaslased valmistasid rasvapalle ja viisid need Soosepa rappa lindudele söögiks. Lisaks igaüks valis puu, mille külge toit riputada. Nüüd on lastel jalutuskäikudel põnev uurida, kui palju on linnud vahepeal toitu ära söönud ja luua seeläbi seoseid mõistmaks, kuidas nende valmistatud rasvapallid aitavad lindudel talvel hakkama saada.
KOOSTÖÖ LAPSEVANEMATE JA KOGUKONNAGA
Projektõppe viimane etapp on projekti reflekteerimine ja esitlemine. Lapsed saavad analüüsida, mida nad tegid, kuidas koostöö sujus, millised probleemid vahepeal esile tulid ja kuidas nad leidsid üheskoos lahendusi. Samuti lapsed saavad välja tuua, mille üle nad on uhked ja mida võiks tuleviku projektides silmas pidada. Projekti lõppedes saavad lapsed esitleda seda oma vanematele, teistele rühmadele või väljaspool lasteaeda, mis on omakorda väga väärtuslik kogemus, kus nad saavad harjutada oma esinemis- ja väljendusoskuse harjutamise seisukohast. Punase rühma õpetaja ütles refleksioonis: „Raamatu ettekandmine oli lastele päris raske. Lapsel tuleb harjutada rohkem enda töö esitlemist teistele.“
KÕIGE LOOMULIKUM ÕPPIMISE VIIS
Selleks, et lapse õpitu kinnistuks, peab see olema tähenduslik, põnev ja kaasahaarav. Projektõppe rakendamine on hea võimalus, kus lapsed saavad algusest lõpuni juhtida oma uurimisprotsessi ja luua päris oma projekt, olgu selleks raamat, näitus, lindudele rasvapallid või midagi muud. See on väärtuslik õpikogemus, mis tuleb kindlasti kasuks ka edasises elus!
Alusharidus loob tuleviku!
Birgit Anette Bibikov
Väike Päike
