Astelpaju ja Mustamäe Lastehoiu juhi praktika Tenerife Lasteaias
Väike Päike Mustamäe ja Astelpaju Lastehoidude juht Kadri Riiner omandab hetkel Valgamaa Kutseõppekeskuses Lapsehoidja 5. taset. Hiljuti avanes tal võimalus minna 4nädalasele praktikale Põhja-Tenerifele, Puerto de la Cruzi, kohalikku San Antonio Lasteaeda. Nüüd ta on tagasi ja jagab meiega mõtteid ja tähelepanekuid Hispaania lasteaiasüsteemist ja erinevustest võrreldes Eesti alusharidusega.
Haridussüsteemi erinevused
Hispaania munitsipaallasteaedades ei pea kohatasu maksma, kuid lapsevanemal tuleb katta õppevahendite ja lõunasöögi tasu. Hommikusöögi võtavad lapsed ise kaasa. Kadri sõnul oli huvitav, et San Antonio lasteaias on lasteaiavorm – kõik lapsed kannavad kas rohelisi dressipükse või lühkareid ja valget T-särki.
Kõik õpetajad peavad olema alushariduse pedagoogika haridusega, mille õpe kestab 4 aastat. Eestis kvalifitseerub inimene õpetajaks, kui tal on kõrgharidus ja pedagoogilised kompetentsid, mida hindab direktor. Hispaanias tuleb lisaks ülikooli lõpueksamile sooritada ka valitsuse eksam, mille põhjal määratakse töökoha asukoht. Haruldane pole ka olukord, kus õpetaja saadetakse tööle oma kodukohast palju kaugemal asuvasse lasteaeda. Seega puudub õpetajatel võimalus valida endale töötamiseks sobivat lasteaeda ja sellist kandideerimise protsessi nagu on Eestis, Hispaanias ei ole. Lisaks ei ole neil lasteaias abiõpetajaid – lastega töötavad ainult erialase kõrgharidusega õpetajad.
Lasteaiapäevad on poole lühemad
Kui Eestis oleme harjunud, et lasteaiapäev kestab kaheksa kuni üheksa tundi ja lastele tullakse järele umbes kella viie ajal õhtul, siis Tenerifel lähevad lapsed koju juba pool kaks päeval. Lasteaed avatakse Tenerifel kell 8.30 ning lapsed veedavad seal kokku viis tundi. Seega lapsed ei maga kunagi lasteaias ja saavad peale lõunat veeta aega oma perega ning tegeleda hobidega. Samuti on seal tavapärane, et mitu generatsiooni elab ühe katuse all ja tihtipeale tulevad lastele järgi hoopis vanavanemad. Kadri sõnul avatakse väga paljud söögikohad Tenerifel alles kella ühest päeval ja inimesed töötavad tihtipeale vahetustega, maksimaalselt kuus tundi korraga. Seega erineb nende päevarütm eestlaste omast väga palju. Nii on vanematel rohkem võimalusi veeta oma lastega kvaliteetaega.
Kadril oli huvitav näha, kuidas lapsevanemad viivad oma lapsed hommikuti lasteaia väravani, kus õpetaja võtab nad vastu ja päeva lõpus annab samamoodi värava juures lapsed nende vanematele üle. Kui Eestis on tavapärane, et õpetaja jagab infot lapse päeva kohta ja annab ülevaate tema arengusammudest kas silmast silma või rakenduses KindieDays, kus jagatakse erinevaid pilte ja videoid, siis Hispaanias puudub suuline või kirjalik tagasiside lapse päeva kohta. See on nende jaoks täiesti tavaline, et lapsevanemad ei käi rühmas, õueplatsil, sööklas või lasteaiaüritustel. Vanemad käivad ainult sügisel lasteaia tutvumispäeval, kus neile tutvustatakse kõiki ruume, õppetegevusi ja õpetajaid ning sellega see piirdub.
Õppetegevused hommikuringist kirja eelharjutusteni
Hispaanias loodi alushariduse riiklik õppekava alles 2022. aastal. Enne seda oli lasteaed justkui koht, kus lapsed olid lihtsalt hoitud. Nüüd on olemas riiklikul tasandil päevakava koos eesmärkidega. Lasteaiapäev algab alati hommikuringiga, kus lapsed laulavad teretuse ja ilmastiku laulu ning loevad liisusalmi. Iga päev on üks laps korrapidaja, kes loeb kokku ja märgib kohalolijad ning lisab tahvlile nädala- ja kuupäeva. Seeläbi õpivad lapsed ka numbreid ja kuude nimesid. „3aastased lapsed suutsid istuda rahulikult vaibal ilma nihelemata ja kuulata õpetajat tund aega järjest,“ imestas Kadri. Kui hommikuring läbi saab, hakkavad lapsed sööma kaasa võetud hommikueinet.
Kui Eestis on seaduses sõnastatud, et kõik õppetegevused toimuvad läbi mängu ja väga suur rõhk on vabamängul, siis Hispaanias on seda minimaalselt. Peale hommikutegevusi hakkavad lapsed tegema erinevaid õppetegevusi laua taga. Lapsed on jaotatud kolme gruppi – ühe laua taga voolitakse näiteks plastiliiniga, teises grupis tehakse kirja eelharjutusi ja kolmandas toimetatakse magnetitega. Kadri kõige suurem üllatus oli, et 3aastased lapsed teevad kirja eelharjutusi, mida Eesti lasteaedades nii varakult ei tehta.
Lastel on korra nädalas juhendamata nutiaeg, kus nad saavad tund aega mängida olemasolevaid mänge tahvelarvutis. Sellega nende kokkupuude aga digimaailmaga piirdub ja õppekavas eraldi digiõpet neil ei ole. Samuti ei rakenda nad STEAM-õpet, mistõttu otsustas Kadri teha lastega koos ühe STEAM-tegevuse inspireerituna Tenerife El Teide vulkaanist. Ta kasutas sidrunit ja soodat, et imiteerida vulkaani purskamist ning soodat ja vett lume matkimiseks. Antud tegevuse käigus said lapsed katsuda ja tunnetada lume konsistentsi ning seeläbi arendada peenmotoorikat. „Lastele väga meeldis lume tegemine,“ ütles Kadri.
Hispaanias hakkavad muusikatunnid alles 5ndast eluaastast. Kadri andis viimastel päevadel lasteaiale tagasisidet, et muusikatunnid võiksid laste päevakavas kindlasti juba varem olla. Väikeses Päikeses toimuvad muusikatunnid juba meie hoiulastele, mille käigus arenevad nii nende rütmitunnetus, koordinatsioon, meloodiataju kui ka sotsiaalsed oskused.
Õueaeg ja õuesõpe Hispaania moodi
Päevakavas on lastele ette nähtud pool tundi õueaega, kus lastel on kõige rohkem võimalusi arendada oma vabamängu. Eesti lapsed käivad õues poolteist tundi enne lõunasööki ja peale puhkeaega lähevad nad tavaliselt veelkord välja mängima. Kui kujutad ette Eesti lasteaia mänguplatsi, kus on liumägi, liivakast, kiiged ja rohelust, siis San Antonio Lasteaias toimub õueaeg tühjal asfaltplatsil. Kadri täheldas, et vaatamata vähestele võimalustele suutsid lapsed aja veetmiseks siiski loovaid lahendusi leida. Näiteks oli seina peale joonistatud suu ja kõrv, kus lapsed said käia omavahel rääkimas ja harjutada teineteise kuulamist. Laps, kes istus suu maalingu juures, sai sel hetkel rääkida ja teine kuulas, seejärel tehti vahetust.
Eestis on õuesõpe lõimitud päevakavas ettenähtud õueajaga. Sel ajal võetakse ette erinevaid matkasid, kus lapsed õpivad vaatlema, märkama ja tunnetama loodust. Hispaanias käivad lapsed aga iga kahe nädala tagant lasteaia territooriumil asuvas aias, kus toimub õuesõpe. Igal lasteaiarühmal on oma põlluplats, mida nad üheskoos harivad. Nad alustavad mulla kobestamisega, järgmisel korral külvavad seemne ja kaks nädalat hiljem lähevad tagasi aeda vaadeldes ja arutledes, kuidas seeme on kasvanud ning mis peaks olema järgmine samm.
Projektõppe teemad on määratud riiklikus õppekavas
Eestis on populaarne lapse juhitud projektõpe, mida iseloomustab lapse uudishimu, huvi, algatus ja oma õpitee kujundamine. See annab lapsele võimaluse ise avastada, uurida ja otsida vastuseid – see on parim viis, kuidas ta saab omandada praktilisi oskuseid ja sügavaid teadmisi. Õpetaja on suunaja ja toetaja rollis ega kavanda lastele tegevusi ette, vaid tekivad laste mõtete käigud. Hispaanias on kasutusel õpetaja juhitud projektõpe, kus teemad tulenevad riiklikust õppekavast ja tegevused on õpetaja planeeritud. Üks projekt oli „Naised kunstis“, kus lapsed õppisid tundma erinevaid naiskunstnikke ja nende stiile üle maailma. „3aastased õppisid, kes on Frida Kahlo,“ muigas Kadri. Lisaks õppisid lapsed tundma ristkülikut, ringi, kolmnurka ja ruutu Prantsuse kunstniku Sonia Delaunay kunstiteoste põhjal, kus läbivaks motiiviks on geomeetrilised kujundid. Samuti külastasid nad projekti raames virtuaalselt Londoni kunstimuuseumit.
Praktikast kaasa võetud mõtted
Kadri sõnul võiksid lasteaiapäevad Eestis olla lühemad. Ta on nõus, et lapsed võiksid magada lõunaund lasteaias, aga järele tulemise kellaaeg võiks olla varem, näiteks kella neljast. Hetkel meie ühiskond sellist päevarütmi kahjuks ei toeta. Samuti tõi Kadri välja, et võrreldes Hispaania lasteaia intensiivse päevakavaga on Eesti lastel siiski võimalik päeva jooksul rohkem kulgeda, päriselt arendada oma mängu ja tegutseda lähtudes oma huvist.
Alusharidus loob tuleviku!
Birgit Anette Bibikov
Väike Päike
