Ma olen suurema osa oma lapsepõlve veetnud looduses. See teatud vabaduse ja iseseisvuse tunne, mis tekib juba pisikesena tegutsedes vabas õhus ja eemal linnakeskkonnast, kus Sulle ei vaata otsa nii palju keelde, on kindlasti mänginud olulist rolli minu elus.
Neli aastat tagasi, enne oma esimese lapse sündi, jõudis minuni Montessori pedagoogika. Ma hakkasin lugema Maria Montessori raamatut ja hiljem muid samateemalisi teoseid ning mind kohe köitis põhimõte, et lapsele peab andma ruumi iseseisvalt tegutseda, ise avastada ja liikuda. Seega täiskasvanu ei õpeta last, vaid Montessori pedagoogika järgi ta on ruumihoidja. Montessori juhendaja roll on ette valmistada keskkond, kus lapsel on turvaline toimetada. Me loome justkui väikese inimese maailma. Kõik vahendid on valitud vastavalt lapse arenguetapile. Lauad, toolid, kraanikauss ja riiulid on madalad, et laps saaks kõik olemasolevad vahendid ise kätte ja pärast tagasi panna. Sellega kaasneb ka vastutustunne, kui laps võtab meisterdamiseks vahendid, ta uurib mõnda raamatut või kasutab rätikut ja kastekannu, siis kõik asjad peab hiljem tagasi panema. Ja see on ainult võimalik, kui kõik asjad on lapse kõrgusel.
Ma näen, kuidas väikeste lastega kasutatakse väga palju keeldusid nagu „ära võta ja ära tee“ või mõtteviis „las ma teen ise kiirelt ära või las ma panen ise ära“. Aga, kui me ei lase lapsel omas tempos avastada näiteks, kuidas pisikese kahvli otsa saab banaanitüki ja selle ise ära süüa või kuidas ise oma käsi seebiga pesta, siis tal puudub võimalus päriselt katsetada ja uusi oskusi omandada. Oma lapse ellu ma hakkasin Montessori pedagoogikat põimima juba pisikesest peale ja ma olen täheldanud, kuidas ta soovib väga palju osa saada igapäevatoimetustest nagu söögi tegemine või koristamine. Ma annan talle eakohase tegevuse, nagu keedetud kartuli lõikamine võinoaga, ja ta saab selle kogemuse kätte, kuidas ühest tervest tükist saab mitu. Lisaks talle väga meeldib tolmuimejaga koristada, isegi kui ma pean hiljem põrandad uuesti üle tõmbama, siis tema saab kogemuse võrra rikkamaks. Ikka mängu käigus tekib segadust, aga selle käigus ta õpib ja muutub ajas aina korrapärasemaks ning mida rohkem ta sama tegevust kordab, seda paremaks see oskus ajas ka muutub.
See on nii tänuväärne, et Rahvusvaheline, Montessorist inspireeritud mänguring, toimub Tallinna kesklinnas, kuhu vanem saab oma lapsega tulla lapsesõbralikku ja arendavasse keskkonda ühist kvaliteetaega veetma. Kus lapsel on vabadus avastada, eksida ja katsetada. Samal ajal suhelda ja leida inspiratsiooni ka teiste lastega suhtlemisest. Samuti leiab siit keskkonnast inspiratsiooni, mõtteid ja tetavaid ideid, kuidas erinevaid lapsesõbralikke kvaliteete ka oma kodusesse keskkonda põimida. Ruumis on vahendid, mida vaadata, katsuda, kuulata, tunda ja avastada. Laps saab vabalt ringi liikuda ja valida enda huvidele vastavaid tegevusi, nagu maalimine, taimede kastmine, riiete pesemine, sõpradega koos tantsimine ja laulmine. Montessorist inspireeritud mänguringis on lapsele avastamisrekt juba ette valmistatud – kõik materjalid ja vahendid on korvis ja kandiku peal valmis. Laps saab lihtsalt tulla, olla ja kogeda!
Samuti juhendan iga reede samas majas (Tuukri 11) sensoorset muusikahommikut, kus stimuleerime erinevaid tajusid läbi aktiivse kuulamise ja tegevuse.
Rõõmsate kohtumisteni!