AvalehtDigiblogiInternet, kas komm või pomm?
Digiblogi
Internet, kas komm või pomm?

Internet, kas komm või pomm?

Inimene vajab isiklikuks arenguks turvalist ja stimuleerivat keskkonda. Tehnoloogia võib siin olla abivahend. Näiteks internet, mis pakub hulga erineval psühooloogisel tasandil toimivaid stiimuleid, milles turvalisus võib taanduda isiklikuks mugavustsooniks või teadlikuks käitumismustriks protsesside sooritamisel.  

Täna on iga kolmas inernetikasutaja laps ning tehnoloogia toodete pakkumine on üha nooremate kasutajate suunas (Multilingualism & Safer Internet [MSI], 2018).

Aeg IKT vahendites kulub lastel erinevates sotsiaalmeedia keskkondades, mängides võrgumänge, kasutades mobiilirakendusi. Enamasti toimub see kõik täiskasvanu järelvalve alt väljas. 

Creating a Better Internet for Kids viimses aruandes tuuakse välja, et kuigi internet pakub palju võimalusi õppimiseks, suhtlemiseks, loovuseks ja meelelahutuseks, avab see ka teatud ohud väga tundlikule grupile, nimelt lastele (MSI, 2018).

Kõik lapsevanemad soovivad lapsi pärismaailmas kaitsta, kuid virtuaalkeskkond jääb lapsevanemate käeulatusest välja, sest see on suunatud lastest tarbijatele. Ühiskond on lihtsustatult jagunenud kaheks, laste interneti kasutamist pooldavad ja põhimõttelised vastased, olenemata tarbitavast sisust. Pooldajaid saab omakorda liigitada lapse sisuvaliku suunajateks ning vanemateks, kellel puudub huvi ja oskus sinna sekkuda, kuna nende enda teadmised inernetiturvalisusest on kasinad. Enim levinud ohud internetis, mis lapsi kahjustavad on ebasobiv sisu (pornograafia, vägivald, rassism, sugestiivne virtuaalreaalsus), suhtlemisega seotud riskid (kuritarvitatud anonüümsus, identiteedivargus, lapse seksuaalne ahvatlemine), käitumuslikud riskid (isiklike andmete jagamine, enese eksponeerimine, distsipliinita suhtlusvõrgustik), interneti liigkasutamine (vähene füüsiline aktiivsus, vaimse võimekuse langus, terviseprobleemid, õppeedukuse langus) (Bojarsinov, 2013). 

Mida selle infoga peale hakata? Me oleme ühiskonna arengus jõudnud punkti, kus IKT küsimused on pealekasvava põlvkonna jaoks inimõigusliku väärtusega. Siin ei ole võimalik olukorda keeldudega reguleerida! Mida me teha saame, on suunata laste käitumist viisil, mis ei piiraks nende vabadusi, kuid seoks need vabadused väga selgelt vastutusega. Kui sa kiusad Internetis inimest X, siis tal on õigus esitada sinu kohta politseisse avaldus, kellel on võimalus tuvastada kiusaja IP aadress ning mis viib lõpuks kiusaja isiku avastamiseni ning välistab anonüümsuse kuritarvitamist. Lapse harjumust tehnoloogiat kasutada ei tohi keelata, vaid tuleb selgelt joonistada piirid virtuaalsuse ja päriselu vahel. Sealhulgas tuleb harida ja järgi aidata vanemat põlvkonda, et nad lastega jõuaks sama sammu kõndida. Millised on meie võimalused täna oma lastele toeks olla?

  • Turvaline otsing (safeSearch), mis võimaldab seksuaalset sisu sisaldavate veebilehtede eemaldamise otsingutulemustest.
  • Lapsesõbralik brauser (child-safe browser). See on veebilehitseja, mis on loodud spetsiaalselt lastele.
  • Lapsesõbralik operatsioonisüsteem (nt Qimo12, Edubuntu13, Kiddix14).
  • Järelvalve programm, millel on kitsas funktsionaalsus. On loodud, et lahendada spetsiifilisi probleeme. Näiteks Facebooki jälgimiseks mõeldud rakendus.
  • Ebatsensuursete sõnade blokeerimiseks saab kasutada BadWordsFilter16, religioosse veebisisu filtreerimiseks on loodud aga programm GodBlock17.
  • Nutitelefonide ja tahvelarvutite kõige funktsionaalsem rakendus on geolokatsiooni võimalus (geolocation). Selle abil saab kindlaks määrata internetti kasutava inimese täpse asukoha. (Bojarsinov, 2013)
  • Esimesed kokkupuuted digimaailmaga peavad olema vanema poolt teadlikult ette valmistatud.
  • Internetikasutuse juhendamisel ja vahendamisel on vanemate roll eriti oluline just nooremas eas, et kujundada õiged oskused.
  • Kaasa vanemaid õdesid-vendi aktiivsesse juhendamisse.
  • Ole teadlik sellest, mida su laps internetis teeb ja millega kokku puutub. Julgusta last tulema sinuga rääkima, kui miski internetis talle muret valmistab.
  • Reageeri lapse murele adekvaatselt ja ole talle toeks!
  • Ole oma nõudmistes ning reeglite kehtestamises teadlik ja järjekindel.
  • Kui sulle tundub, et interneti liigkasutusest on saanud probleem, reageeri koheselt.
  • Internetikasutuse ärakeelamine ei aita, kuna nii jätad oma lapse ilma ka paljudest positiivsetest võimalustest, mida internet pakub.
  • Ära arva, et sa tead internetist või arvutitest vähe ja seetõttu ei oska oma lapsele nõu anda.
  • Tee koostööd lapse õpetajatega lasteaias ja koolis.
  • Räägi teiste lapsevanematega.
  • Otsi informatsiooni internetiturvalisust puudutavatest foorumitest ja veebilehtedelt.

(Kalmus, 2011-2015)

Ilmselt on sobilik lahendus suuresti sõltuv laste vanusest, internetikasutamise harjumustest ja ohutunde tajumisest. Kuid erinevaid pakutud võimalusi omavahel kombineerides same kindlasti turvalisema internetikeskkonna oma lastele. 

Kasutatud kirjandus:

  1. Kalmus, V. (2011-2015). Põlvkonnad ja põlvkondade vahelised suhted kujunevas infoühiskonnas. (Teadus- ja arendusprojekt). Loetud aadressil http://genire.ut.ee/laste-internetikasutus
  1. Bojarsinov, A. (2013). Vanemliku järelvalve tarkvara roll lapse turvalise internetikasutamise tagamisel. Lapsevanema nägemus. (Magistritöö). Loetud aadressil https://www.targaltinternetis.ee/wp-content/uploads/2015/12/vanemliku-jarelvalve-tarkvara-roll-lapse-turvalise-internetikasutuse-tagamisel-lapsevanemate-nagemus.pdf
  2. Euroopa komisjon. Digitaalne ühtne turg. Loetud aadressil https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/policies/better-internet-kids

Marii Maamägi
Haridustehnoloog
Väike Päike

Lasteklubi Väike Päike blogipostituste jagamise, refereerimise ja avaldamise tingimused.