Haridustehnoloogi amet lasteaias
Väike Päike jagab oma blogi vahendusel aprillis ja mais ülevaateid lasteaia jaoks olulistest ametikohtadest ja nende õppimisvõimalustest. Ikka selleks, et rohkem noori leiaks tee (alus)haridusvaldkonda!
Esimesena soovime tutvustada meie haridustehnoloog Mariid, kes alustas robootikaringide juhendamisega Viimsi Väikeses Päikeses juba 5 aastat tagasi. Selles innustust saades ja huvi kasvades, läks Marii sügisel 2018 Tallinna Ülikooli magistrantuuri Haridustehnoloogiat õppima.
Haridustehnoloogi põhiülesandeks on olla organisatsioonis innovatsiooni jagaja, võimaluste näitaja jamentor. Suur osa Marii tööst on õpetajate koolitamine ja toetamine, et õpieesmärgid saaksid täidetud ja IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) vahendite kasutamine oleks süsteemne. Kuna IKT-valdkond areneb väga kiirelt tekib erinevaid rakendusi ja mänge nii palju, et õpetajad ise jääksid valikul hätta. Haridustehnoloog on seega abiks uute vahendite valimisel ja õppeprotsessi planeerimisel. Samuti tegeleb haridustehnoloog vanemate koolitamisega ja muudab organisatsiooni üldist toimimist lihtsamaks ja uuenduslikumaks.
Haridustehnoloog aitab lastes arendada ja kombineerida tuleviku tööturul ülivajalikke STEAM-oskuseid (inglise k. Science Technology Engineering Art Math). Eriti oluline on põhjus-seos-tagajärg mõtlemine: mida ma tahan, et mu robot teeks ja kuidas ma pean teda programmeerima, et nii juhtuks. Mida nooremate lastega STEAM-oskustele tähelepanu pöörata ja neid arendama hakata, seda lihtsam on hiljem koolis ja tööturul.
Marii selgitab, et erinevad digitehnoloogilised vahendid on laste seas ääretult populaarsed ja motiveerivad tihti lapsi tegema asju, mida nad muidu võib-olla teha ei tahaks. Viimsi Väike Päike kasutab IKT-vahendeid iganädalaselt ja on sisse viinud õpipesade süsteemi. Vahendid on lastele ka vaba mängu ajal kättesaadavad, et areneks loominguline mõtlemine, mida ja kuidas nendega veel teha saaks. Lapsed hakkavad ise katsetama hoopis uuest perspektiivist lähtuvalt. Ka vähese õpihuvi ja -motivatsiooniga laste puhul on huvi tõus õppetegevuse vastu märkimisväärne.
Marii soovitab lastele ka kodus võimaldada digivahendite kaudu õppimist, kuid neid ei tohiks kasutada karistuse või premeerimisvahendina. Samuti peaks laps ja vanem kokku leppima, kui palju ja kui tihti erinevaid vahendeid kasutada võiks – rõhk peaks Ikka olema süsteemsusel lapse harimise mõttes. Nii lapsevanem kui õpetaja peaks läbi mõtlema, kas soovitud õpitulemus tuleks ka ilma IKT-vahendit kasutamata või lisab valitud vahend õpiprotsessile olulist lisaväärust? Kui tegu on lihtsalt “toreda vidinaga” võiks valida teise vahendi või muutma oma tegevust.
5-7aastastele võiks tutvustada erinevad programmeerimist õpetavaid rahendusi – näiteks Scratch, millega saab teha ise multikaid tegelasi liikuma programmeerides.
2-4aastastele sobivad kategoriseerimis- ja sorteerimismängud. Palju võimalusi on ka keeleõppeks.
Haridustehnoloogiat saab õppida magistriõppes nii Tallinna kui Tartu Ülikoolis, eelduseks bakalaureusekraadi olemasolu ja huvi tehnoloogiavaldkonna ning innovatsiooni vastu. Marii lisab, et õppimine TLÜ-s innustab ja annab energiat katsetamaks uusi lahendusi ka oma organisatsioonis. Kui tunned, et soovid ühendada tehnoloogia- ja haridusvaldkonda ning oled uuele suunatud, õpihimuline ja loovust armastav, uuri lisa ülikoolide kodulehekülgedelt või külasta avatud uste päevi.
Lasteklubi Väike Päike blogipostituste jagamise, refereerimise ja avaldamise tingimused.
