VÄIKELAPSED TUNNETE MAAILMAS – ENESEJUHTIMINE LASTEHOIUS
Lapse päev on täis erinevaid olukordi, kus on vaja tegeleda oma emotsioonide juhtimisega. Täiskasvanutele võivad tunduda sellised situatsioonid enesestmõistetavad, kuid lapse jaoks on need siiski parajad katsumused ja seeläbi nad panevad proovile oskuse oma tunnetega toime tulla. Õigupoolest seisavad täiskasvanud silmitsi sarnaste väljakutsetega, mistõttu on vajalik juba varajases eas arendada emotsioonide mõistmise ja juhtimise oskuseid. Kujutage ette last, kes suudab oma vajadusi, soove ja pettumusi väljendada verbaalselt. Ja nüüd kujutage ette last, kes tegutseb kontrollimatult, karjudes, lüües ja asju loopides. Need kaks näidet toovad välja laste emotsionaalse väljenduse olemuse.
TÄISKASVANU ROLL LAPSE EMOTSIOONIDE JUHTIMISEL
Väikeses Päikeses tegutseme selle nimel, et uus põlvkond kasvaks üles toetavas keskkonnas, kus inimesed oskavad märgata oma tundeid, neist aru saada ja sellele vastavalt ka reageerida. Lapse enesejuhtimise oskuse kujundamisel on esmane roll turvalistel ja rahulikel täiskasvanutel, olgu selleks lapsevanem, õpetaja või hoidja. Laps veedab esimese eluaasta peamiselt oma vanematega ja just nende reaktsioonid aitavad tal kujundada esmast arusaama maailmast ja luua turvatunnet läbi kallistuste, kiigutamiste ja/või imetamise. Kuna laps annab esimesel eluaastal oma soovidest teada häälitsuste, nutu jmt kaudu, siis täiskasvanu rahulik meel, kehakeel, õrn hääletoon ning soe naeratus on väga olulised aspektid, et laps õpiks tundma erinevaid emotsioone juba imikuna.
Kui laps paneb puslet kokku ja tal ei õnnestu see esimesel korral, siis ta võib endast välja minna ja visata pusle laiali. Sel hetkel on täiskasvanul väga ahvatlev öelda: „See on okei, proovi lihtsalt uuesti“. Selle asemel on vanemal oluline peegeldada ja kinnitada lapse tundeid, öeldes: „Ma näen, et sa muutusid pahaseks, kui sa puslet kokku ei saanud. Korjame koos tükid üles ja vaatame, kas saame kahekesi pildi kokku.“ Lisaks on oluline pakkuda lapsele turvatunnet teda kallistades, sülle võttes või paitades. Nii on lapsel lihtsam rahuneda ja end turvaliselt tunda. Usaldussuhte loomine täiskasvanuga võimaldab lastel olla enesekindlad ning reguleerida ja juhtida oma emotsioone. Neil lastel, kellel tekib esimestel eluaastatel vähemalt ühe täiskasvanuga turvaline kiindumussuhe, on tõenäoliselt ka positiivsemad suhted oma eakaaslastega.
LAPS ÕPIB END TUNDMA LÄBI MÕTESTATUD TEGEVUSTE
Psühholoog Olga Luptova ja haridustehnoloog Marii Maamägi töötasid kolm aastat tagasi välja enesejuhtimise programmid vanuses 1,5–3 „Saan endaga sõbraks“ ning vanuses 3–7 „Saa tunnetega sõbraks“. Programmi põhjal on Väikese Päikese lastehoidude õppekavas sellele vastavad tegevused iga nädal ning oodatavad tulemused on jaotatud viieks osaks: tunnete juhtimine, impulsikontroll, töömälu, paindlik mõtlemine ja planeerimine. Lastehoidudes keskendume enim just tunnete mõistmisele ja juhtimisele. Laps tunneb pildilt lihtsamaid emotsioone ja teab nendega seotud sõnu (rõõm, kurbus, viha), oskab imiteerida lihtsamalt mõistetavaid emotsioone, kui talle neid ette näidatakse ja hakkab seeläbi väljendama oma tundeid. Väike Päike Tartu lastehoius loevad hoidjad ette muinasjutte, kus käsitletakse tundeid, nagu rõõm, kurbus ja viha. Kui laps võtab sõbralt mänguasja, siis hoidja räägib talle, kuidas see teeb tema sõbra kurvaks. Laps mõistab oma rühmakaaslase tundeid, annab tagasi mänguasja ja teeb teisele pai. Hoidjad on märganud, et konfliktsed olukorrad on oluliselt vähenenud, kui nad hakkasid lastele teadlikult jutustama elulisi lugusid ja peegeldama nende tundeid.
PIDURDADES IMPULSSE, SUUDAVAD LAPSED JUHTIDA OMA EMOTSIOONE
Impulsiivsus on väikelapse arengus igati normaalne. Lapsed kogevad kõiki emotsioone intensiivsemalt kui täiskasvanud, sest ajuosa, mis aitab neil ennast reguleerida, ei ole veel välja arenenud. Seega neil ei ole loomupärane oodata oma järjekorda või hoida ühel tegevusel pikemalt oma tähelepanu, aga seda harjumust saab siiski luua juba esimestel eluaastatel. Selleks, et laps õpiks oma soove ja tahtmisi kontrollima ning peatuma ja läbi mõtlema enda järgmised sammud, lõimime oma lastehoidude tegevustesse impulsikontrolli arengut toetavaid mängulisi tegevusi. Hea viis, kuidas lapses tekitada harjumus oodata oma korda on selle visualiseerimine ja käega katsutavaks muutmine. Näiteks vestlusringis saab kasutada käest-kätte antavat mänguasja, mis reguleerib vestlusjärjekorda.
Mida varem ja rohkem neid oskuseid lapsega harjutama hakata, seda paremaks need aja jooksul muutuvad. Meie Tartu lastehoius loevad hoidjad lastele ette erinevaid raamatuid. Alguses lapsed ei olnud võimelised lõpuni kuulama isegi esimesi lauseid. Hoidjad lugesid lastele iga päev ette erinevaid jutte ning kahe kuu pärast suutsid lapsed kuulata 5 minutit järjest üht juttu, mis on ka 1–3-aastaste eeldatav tulemus. Sel kuul oli Väike Päike Laagri lastehoius teemaks oma perekondade tutvustamine hommikuringis. Iga laps sai rääkida oma perest, näidata pilte, mis toetas nende eneseväljendusoskust ja sõnade kinnistamist nagu ema, isa, õde ja vend. Lapsed kuulasid järjest 4 peretutvustust, mis indikeeris, et lapsed olid juba võimelised istuma ja kuulama oma rühmakaaslasi. Usume, kui alustada laste pidurdusprotsesside teadliku arendamisega juba esimestel eluaastatel, siis oskavad nad tulevikus paremini kontrollida oma emotsioone ja impulsiivset käitumist esineb vähem.
LUUES SEOSEID, KINNISTUVAD LAPSELE TEADMISED
Tänapäevased uuringud näitavad, et töömälu on oluline aspekt eneseregulatsiooni erinevates väljundites, sh õppimise, söömiskäitumise, emotsioonide ja agressiivse käitumise reguleerimisel. Töömälu on lühiajaline teabe salvestussüsteem, mis on vajalik igapäeva toiminguteks. Kujutage ette: töömälu on nagu ämber, mida sa täidad veeklaasi kaupa. Iga tilk jääb ämbrisse juhul, kui treenida järjepidevalt oma mälu. Seega töömälu treenimine on oluline samm kognitiivse arengu toetamisel, mis aitab lastel juba varases eas mõista erinevaid olukordi ja neid omavahel seostada. Mida väiksem on laps, seda rohkem pilte ta vajab selleks, et tema töömälu areneks. Tähtis on vaadata koos raamatuid, kus on suured ja värvilised pildid. Lapsele vanuses 1-2 võib esitada lihtsaid küsimusi: näita mulle, kus on kass? mis häält kass teeb? näita, kus on lill? kuidas sa lille nuusutad, näita! Esialgu näita ise ja palu, et laps kordaks. Samuti on meie hoidudes kasutusel emotsioonide plakat „Minu tunded“, kus iga tunde juures on illustreeriv pilt. Seda vaadates saab laps analüüsida ennast ja teisi, õpib hõlpsamalt tundeid nimetama, märkama ja mõistma.
Töömälu on tihedalt seotud ka tähelepanuga: kui inimene pöörab millelegi tähelepanu, siis hoiab ta seda ka meeles. Laps omandab uusi teadmisi aktiivse, käelise ja korduva tegevuse kaudu. Laagri Seljaku hoius lapsed riietavad ennast iseseisvalt. Lapsehoidjad annavad neile iga päev aega, et end rahulikult riidesse panna ja paluvad ka vanematel sama kodus rakendada. Seega järjepidev tegevuste kordamine on oluline, et laps saaks omandada uusi oskusi. Hetkel on Väike Päike Kesklinna hoiu üks lemmiktegevus rohelise ja punase märguandega mäng, kus punast mänguasja näidates lapsed seisavad ja rohelist nähes peavad nad jooksma, mis toetab laste impulsikontrolli arengut. Kesklinna hoiujuht Kärol ütles, et ta tegi seda mängu ka õues, kasutades liivavorme ning järgmisel päeval algatasid lapsed iseseisvalt sama mängu. Lastel oli meeles, et punane värv indikeerib paigalseisu ja roheline liikumist. See on hea näide, kuidas 1–3-aastased lapsed oskavad juba iseseisvalt algatada mängu tänu korduste tegemisele ja seoste loomisele.
ORIENTEERUMINE LAIAS TUNNETE MAAILMAS
Emotsioonid on osa iga inimese elust. Me tunneme tundeid intensiivselt, olgu see kurbus, rõõm, hirm, elevus või midagi muud. Aga see, kuidas me reageerime nendele, on võtmesõna edukaks eneseregulatsiooniks. Lapsed, kes õpivad varajases eas efektiivselt juhtima oma emotsioone ja käitumist, on suure tõenäosusega tulevikus rahulikud, õnnelikud ja edukad täiskasvanud.
Tutvu unikaalse õppeprogrammiga „Saa tunnetega sõbraks“ SIIN
ALUSHARIDUS LOOB TULEVIKU!
Birgit Anette Bibikov
Marii Maamägi
Väike Päike
Kasutatud materjalid:
Barfoot, J. [TEDxTalks]. (2022, 16. detsember). The seesaw effect: building children’s resilience [Video]. Youtube. https://www.youtube.com/watch?v=GVg6hnH9UnE&t=331s
Bodrova, E. ja Leong. D.J. (2008). Tools of the mind: the Vygotskian approach to early childhood education. Ameerika Ühendriigid: Pearson Education.
Bowlby, J. (1996). Attachment Theory. https://www.simplypsychology.org/bowlby.html
Kid Sense Child Development kodulehekülg. Working Memory. Kasutatud 22.11.2023,
InclusiveTeach kodulehekülg. (2023). 5 Ways to Help Your Child with Impulse Control. Kasutatud 23.11.2023, https://inclusiveteach.com/2023/06/17/5-ways-to-help-your-child-with-impulse-control/
Schmitt, S. A., McClelland, M. M., Tominey, S. L. ja Acock, A. C. (2015). Strengthening school readiness for Head Start children: Evaluation of a self-regulation intervention. Early Childhood Research Quarterly, 30, 20-31.https://doi.org/10.1016/j.ecresq.2014.08.001
Lasteklubi Väike Päike blogipostituste jagamise, refereerimise ja avaldamise tingimused.