EST RUS ENG FIN
EST RUS ENG FIN

Erialaspetsialistide vajalikkusest lasteaias

Jätkame oma tublide töötajate tutvustamist ning sel korral rääkisime lausa kolme Väikese Päikese jaoks olulise inimesega. Logopeed Merike, muusikaõpetaja Maive ning liikumisõpetaja Angelika jagavad häid soovitusi ja avavad oma tegemiste tagamaid. Loos toome välja, miks on erialaspetsialistide kättesaadavus ja kohalolu lapsehoius või lasteaias väikese lapse arengu jaoks niivõrd oluline ja kuidas lapsevanemana ise oma lapse arengule kaasa aidata.

Merike on töötanud logopeedina Väikese Päikese Viimsi lasteaias ligi 10 aastat. Tema juures saavadlapsed kõneravi 2 korda nädalas. Arvestades kui keeruline on lasteaiaväliselt leida logopeedi, kes lapsega süsteemselt tegeleks, on tegemist väga väärtusliku ja hinnatud teenusega. Üha rohkem on ka neid lapsevanemaid, kes lähtuvad lasteaia valikul sellest, kas seal töötab logopeed.

Põhiliselt käivad Merikese juures individuaalsetes tundides need 4-7aastased lapsed, kel on probleeme häälikute õige hääldamise või sõnade õige väljaütlemisega, raskusi kõne mõistmisega ja lapsed, kelle sõnavara on eakaaslastega võrreldes väiksem. Merike lisab, et tema  tundidesse tulevad ka koolieelikud, kellel on probleeme lugema ja kirjutama õppimisega. Kaks aastat on Merike juhtinud ka koolieelikutele mõeldud lugemisringi “Lustiga lugema!”, mis on laste seas väga populaarseks muutunud. Nii saavad lapsed individuaalsema ettevalmistuse kooliks ja hilisem koolieluga harjumine on sujuvam.

Igal sügisel kontrollib Merike kõigis rühmades laste kõne arengut ja teeb esmased märkamised, räägib õpetajaga ja vajadusel kaasab lapsevanemaid, et välja selgitada need lapsed, kellel on kõneravi vaja. Erilise tähelepanu all on lapsed kakskeelsetest peredest, individuaalse arenduskavaga ja koolipikendusega lapsed. Seega toimub märkamine ja tegutsemine lasteaias kiirelt ja organiseeritult, lapsevanemal jääb ära kohustus ise logopeedi otsida või keset tööpäeva last edasi-tagasi sõidutada, rääkimata lisatasudest, mis raskemate probleemide puhul võivad olla üsna märkimisväärsed.

Kõneravis sõltub tulemus ka lapse vaimsest võimekusest, keskendumisvõimest ja koostööst nii lapse kui ka lapsevanematega. Ühelt poolt toimub tunnis kõnespetsiifiliste oskuste arendamine, aga lisaks ka kõne omandamiseks ja kasutamiseks vajalike eelduste (tunnetustegevuse, peenmotoorika,  sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste) arendamine.

Aastatega on kõneravi vajavate laste hulk tõusnud. Laste keeleoskuse vähenemisele on kaasa aidanud üldine kiire elutempo,  varases eas kätte antud nutiseadmed, meditsiini kiire areng ja ühiskonna üha kasvavad nõudmised, leiab Merike.

Merike soovitab keeleprobleemide korral vaadata muret veidi kaugemalt ja lihtsalt lapsega rohkem tegeleda, mitte konkreetset probleemi “lahendada” püüda. Värvige näpuvärvidega, lugege palju raamatuid, vaadake pilte ja jutustage nende järgi, voolige plastiliiniga, avastage loodust… Kõik see loob lapsele turvalise ja kindla pinnase, millelt saab välja areneda lapse kõne ja kirjaoskus.

Maive on muusikaõpetaja Viimsi lasteaias, lapsehoius ja huvikoolis olnud juba 8 aastat. Kuna Maive annab tunde nii huvikoolis, lapsehoius kui lasteaias ei ole erandlikud need lapsed, kes beebieast kooliminekuni tema käe all muusikakasvatust saavad.

Maive on ülikoolis õppinud muusikaõpetajaks, aga selleks, et ajaga kaasas käia ja uusi teadmisi saada, õpib hetkel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikaõpetajatele mõeldud täiendkoolitusel. Koolitus annab enesekindlust juurde ja aitab leida põnevaid meetodeid ning tööriistu, mida oma töös kasutada. Samuti tõstab professionaalsuse taset ja aitab end vormis hoida, räägib Maive entusiastlikult.

Lapsehoius ja lasteaias õpetatakse lastele palju enamat kui laulmist, tegemist on üldkultuurilise haridusega tänu millele saavad toimuda Laulu- ja Tantsupeod, on nii Maive kui Merike veendunud. Õpetaja peab oskama teha häid valikuid ja pakkuma kuulamiseks ja laulmiseks ka sellist muusikat, mida lapsevanem ja laps kodus ei kuula. Merike lisab, et õpetaja ja erialaspetsialistide koostöös toimub varajane annete märkamine. Eduelamuse pakkumine näiteks robootikas, tantsimises, kunstis või laulmises kompenseerib keelelist mahajäämust.

Lisaks muusikatundidele viib Maive läbi ka koolieelikutele mõeldud viisikandle tunde, mis toimuvad samuti lasteaiapäeva jooksul ja on lapsevanemale lisatasuta. Väiksemas grupis toimuvad kandletunnid aitavad lapsi märgata uue nurga alt ja avastada oskusi ning andeid, mida laulutunnis ei märganudki.

Maive soovitab lapsega võimalikult palju ringi liikuda ja avastada, ka looduses leidub huvitavaid pille ning helisid. Väikesed lapsed on väga huvitatud rütmikast ja heli tekkimisest, avastage koos, millist heli teevad riisiterad või liiv plastpudelis, kuidas laulavad erinevad linnud, millist heli teeb vihm aknalaual.

Maive lisab, et lapse muusikaliseks arendamiseks on tihti vaja, et lapsevanem oma mugavustsoonist väljuks – huvikooli beebide muusikatunnid toimuvad koos lapsevanemaga, aga tegelikkuses pole vahet kas täiskasvanu ise viisi peab. Samuti võib kuulamiseks pakkuda muusikat, mis endale niivõrd ei meeldi. Avastage koos maailma ja uurige, mis teie lapsele meeldib. Vastus võib teid üllatada!

Liikumisõpetaja Angelika on Väikeses Päikeses töötanud 2 aastat, kuid lastega tegelenud juba 25 ja omab lisaks liikumisõpetaja kvalifikatsioonile ka muusika- ja rühmaõpetaja oma.  Angelika viib Viimsi lasteaias läbi liikumistunde, mis toimuvad kord nädalas lisaks loovtantsule. Tema tundides käivad liikumine ja muusika käsikäes, aidates kaasa vaimsele ja füüsilisele tasakaalule.

Koolis on liikumise jaoks hästi selge õppekava ja konkreetsed eesmärgid. Lasteaias on oluline sarnast süsteemset lähenemist kasutada, et lapsel hiljem koolis üllatusi ei tekiks ja harjumine sujuvalt läheks. Kuna umbes 9 kuud aastast on Eestis kehv ilm ja paljud lapsevanemad õhtuti lapsega õue ei kipu, on lasteaia liikumistunnid ja õuesolek sageli ainus võimalus lapsel end välja elada ja erinevaid spordialasid harrastada. Oluline on igale lapsele pakkuda eduelamust ja avastada, milles tema hea on – et tekiks liikumisharjumus terveks eluks.

Läbi erinevate liikumisalaste tegevuste on tunnis ideaalne võimalus õpetada lastele koostööoskust, enesedistsipliini, suutlikkust kaaslasega arvestada, valitseda oma emotsioone. Läbi mänguliste tegevuste kinnistub lapsel julgus teha ise otsuseid, saada iseseisvamaks, targemaks ja uudishimulikumaks. Protsess ise ongi eesmärk!

Angelika, Merike ja Maive on veendunud, et tänu mitmekülgsele lisategevuste valikule ja erinevate spetsialistide koostööle on iga laps hoitud ja õnnelik. Õpetaja, spetsialisti ja lapsevanema koostöös aidatakse lapsel leida endale meelepärased hobitegevused, millega ka hiljem kooli kõrvalt jätkata, ja pakutakse võimalikult mitmekülgset alusharidust. Eelkooliealised lapsed võtavad uusi teadmisi ja oskusi külge linnulennult, oleks patt seda mitte ära kasutada!

Ja et suvisel ajal uusi tegevusi avastada või vanu lemmikuid süvendatult õppida, piilu meie suviste linnalaagritte mitmekülgset valikut, mille leiad siit: https://lasteklubi.ee/et/huvikool/suvelaagrid/