Mis on loovus ja kuidas seda arendada?
Mis on loovus?
Kõige klassikalisemas käsitluses on loovus ehk kreatiivsus (inglise k. creativity) inimese võime luua originaali. Loovus eeldab pea alati mõtlemist ja oskusi. Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada. Loovus on seega uudsete ideede tootmine – selliste ideede, toodete, seadmete või kunstiteoste loomine, mis meie elu parandavad ja edasi viivad.
Loovus avaldub inimese võimes lahendada probleeme nii uute ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas ning märgata lahendusi seal, kus teised neid ei näe.
Õpetaja jaoks on loovus igapäevaelu osa
Õpetaja ei saa mitte kunagi valmis – „kui tunnen, et olen mingis valdkonnas tugev, siis hakkan seda ju teistele edasi andma ja teisi õpetama,“ ütleb Viimsi lasteaia õppejuht Heleri. Õpetaja Martin lisab, et loovus annab lapsele turvalise ruumi katsetada enda (kehalisi) piire ja pakub võimalust lasta mõtetel puhata. Õpetaja loob selleks turvalise ruumi ja annab baasoskused ning -teadmised.
Õpetajad on ühel nõul. et enne, kui laps saab loov olla, peavad olema mingid oskused ja teadmised valdkonnas juba olemas: lapsel on pintslihoid selge, oskab erinevaid värve omavahel segada, teab, kuidas materjalid käituvad. Alles siis saab laps kõiki oma oskusi kasutades midagi uut luues olla loov.
Õpetaja roll on olla arengu toetaja ja uute oskuste suunanäitaja. Kui laps saab turvalises keskkonnas eksida, katsetada ja luua, õpib ta ka oma eksimustest. Loomulikult on eduelamus arenguteel oluline, aga me ei saa õpetajate või lapsevanematena eeldada, et laps alati kõiges õnnestub – ka eksimustest õpitakse, selgitab Heleri. Loovus arendab ka oma pettumustega toimetuleku oskust ning õpetab, kuidas mitte pead norgu lasta.
Digiõpe loovuse toetajana
Tänapäeva maailmas räägitakse tihti nii disainmõtlemise kui digioskuste olulisusest. Juba väga varasest lapsepõlvest peale luuakse lastele kõik eeldused oma loovus proovile panna lihtsamaid programmeerimisülesandeid lahendades. Haridustehnoloog Karin on veendunud, et digirotatsiooniprogramm ja vahvad eakohased digivahendid annavad lastele esmased oskused katsetada „kastist välja“ lahendusi. Koduste vahenditena on erinevad ehitusklotsid ja legod parim võimalus – esialgu koos lapsega ja hiljem ka lapsel üksi – oma loovus proovile panna.
Projektõpe loovuse toetajana
Viimsi lasteaias on juba mitmendat aastat kasutusel projektõppemeetod. Iga rühm valib laste huvidest lähtuvalt oma fookusteemad ehk projektid. Tegevusi, mida projekti raames lastega teha saab, on tegelikult lõputult. Ainult loovus seab piirid.
Selle aasta kõige pikem projekt oli meie punasel rühmal. Teemaks valiti väga praktilistel kaalutlustel Viimsi kogukond. Alguse sai projekt eelkõige sellest, et lapsed küsisid õpetajatelt pidevalt elulisi küsimusi: kui palju poode Viimsis on, kus on arstid, kas Viimsil on oma politseijaoskond, kus asub postkontor, milliste poodide all on parklad?
Õpetaja Liisu noppis laste küsimustest üles peamised teemad ja kaardistas need. Lapsed koos õpetajatega lõid rühma samasugused keskused ehk minibaasid: pood, arst, politsei ja hakkasid õppekäikudel käima. Lapsed said oma küsimusi küsida otse allikast ja leidsid ka üheskoos kõik õiged asukohad üles, käidi Viimsit põhjalikult uurimas ja avastamas. Kuna pool rühma läheb sügisel kooli, oli avastusretkedel käimine ka iseseisvuse toetamiseks hädavajalik: nii teavad lapsed kooli minnes juba ette, kuidas liigelda, kust vajadusel abi küsida või milline pood on koolile kõige lähem.
Helesinisel rühma selle aasta suurim projekt oli Mine metsa! Fookusesse võeti mets kui kellegi kodupaik. Metsas elavad erinevad asukad, kellega tutvuti ja keda kaardistati. Lapsed koos õpetajatega on metsas teinud õppeaasta vältel väga palju erinevaid tegevusi: üheskoos on tehtud süüa, matkatud, tutvutud erinevate aastaaegadega jne. Erinevate aastaaegadel pilte ja fotosid on pandud rühmaruumi seintele üles ka teistele vaatamiseks. Külastatud on erinevaid RMK keskusi Aegviidus, Oandus ja mujalgi. Külas on käinud linnuteadlane Peep Veedla.
Helesinise rühma õpetaja Kristi viib rühma vähemalt kord nädalas väljasõidule. Kokku on lepitud kindel päev ja vajadusel tasutakse sissepääsud või osalustasud rühmarahast. Tihti käiakse ka niisama looduses või külastatakse tasuta atraktsioone. Projektõppe abil saavad oma loovust arendada ju nii õpetaja kui lapsed.
Lasteaia riiklik õppekava soosib vabadust ja loomingulisust. „Ette on nähtud, kuhu 6-7aastaste lastega lasteaia lõpuks jõudma peaksime, kuid kuidas ja milliste vahenditega, on õpetaja luua ja märgata, juhtida…“ selgitab õppejuht Heleri.
Huvikool loovuse toetajana
Väike Päike Huvikool pakub sensoorseid elamuskontserte väikelastele, kus nad saavad kuulata elavat muusikat ettevalmistatud loomingulises keskkonnas. „Eesmärgiks on mitmekülgselt stimuleerida erinevaid tajusid läbi aktiivse kuulamise ja tegevuse,“ selgitab huvikooli juht Liis.
Sensoorne informatsiooni töötlemine toimub kehast ja keskkonnast saadud info kaudu. Kuidas me seda kogeme, tõlgendame ja reageerime, on aga igal lapsel ja täiskasvanul erinev. Sensoorset infot saame pidevalt ja selle analüüsioskus areneb terve elu vältel ning see on tähtis kõigi tegevuste jaoks elus – õppimine, sotsialiseerumine, söömine jne. Võimalikult mitmekesise tegevuste ja kogemuste kaudu saab laps luua endale baasi, mis annab hilisemas elus võimaluse luua uusi seoseid. Katse-eksitus meetodi kaudu õppides ja pidevalt arenedes tekib lapsel julgus katsetada.
Sensoorse osa leiab ka meie meisterdamiseks kokku pandud kodusest loovuskarbist. Ka siin on tegutsedes lapsevanemal oluline roll keskkonna loomisel ja hoidmisel. Loovuskarbi mõte on lapsevanema elu lihtsamaks ja lapse elu põnevamaks muutmine. Selle sisu uuendame kord kvartalis vastavalt aastaajale ja rahvakalendri tähtpäevadele. Igaks korraks anname kaasa ka mõtted loovtegevusteks, kui endal ideid napib. Uued suvised loovuskarbid on tellimiseks valmis mais 2023.
Loomulikult leiab huviringide valikust ka palju põnevaid ringe nagu Anna-Maria Vaino juhendatud muusika- ja loovusringi väikelastele. Iga tund on üles ehitatud nii, et areneks kehalised, muusikalised ja käelised oskused ja seda mõnusas turvalises keskkonnas lapsevanema-lapse ühistegevuste kaudu.
Lisaks on huvikool on loonud 6-10aastastele lastele kaasa lüüa lastelaagrites, kuhu nad on kaasatud erinevatesse tegevusvaldkondadesse. Lastel on võimalus ise avastada, rääkida, kogeda, osa võtta, osa saada ja ise teha.
Uuri suvelaagrite kohta lisaks siit.
Kristi Stahl
Väike Päike
Lasteklubi Väike Päike blogipostituste jagamise, refereerimise ja avaldamise tingimused.
