Muljed Euroopa suurimalt haridustehnoloogia messilt BETT UK
Märtsi viimastel päevadel toimus haridustehnoloogia suursündmus Bett UK (Better Education Through Technology) mess Londonis. Osales üle 30 000 osaleja 123-st riigist ning üle 600 EdTech ettevõtte. Uusi trende haridusmaastikul käis uudistamas ka Väikese Päikese esindus. Kohe messi avasõnadest kostusid kandvad mõtted: „Oleme täna siin, sest enam ei saa haridusest rääkida ilma tehnoloogiat arvesse võtmata.“
Messi ala oli suur ning jagatud viieks temaatiliseks plokiks: juhtimist lihtsustavad lahendused, õppimise ja õpetamise ala, rahvusvahelise kogemuse jagamise ala, e-spordi ning digivahendite ja tehnoloogia ala. Kuna UK-s ja enamikes teistes riikides algab kohustuslik algharidus 5-aastaselt, siis konkreetselt alusharidusele suunatud esinejaid ja tooteid oli kokku vaid 5%. Sellegipoolest oli tegu huvitava ja avardava kogemusega ning kaasa sai mõelda nii Eesti kui maailma kontekstis üldisemalt.
Väga palju räägiti tuleviku tööturul vajaminevatest oskustest ning nimetati 15 kõige olulisemat, mida nii endas kui lastes arendada: analüütiline mõtlemine ja innovatsioon; aktiivne õppimine ja õppimise strateegiad; probleemilahendusoskus; kriitiline mõtlemine ja analüüsioskus; eestvedamine ja sotsiaalne vastutus; tehnoloogia kasutamine, monitoorimine ja kontrollimine; tehnoloogia disainimine ja programmeerimine; vastupanuvõime, muudatustega kohanemine ja stressitaluvus; loomingulisus ja innovatiivsus; mõtestamine, argumenteerimine ja oma ideede kaitsemine; emotsionaalne intelligentsus; ajurünnaku tegemine ja kasutajakogemuse analüüsimine; teenustele orienteeritus; süsteemi analüüs ning veenmis- ja läbirääkimisoskus.
Tõdesime taas, et Eesti on juba e-riigi ja hariduse valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud – see selgus paljudest vestlustest osalejatega teistest riikidest.
Väike Päike on aastaid digiõpet oluliseks pidanud, oleme juurutanud digirotatsiooni programmi meie hoidudesse, väärtustame individuaalset tagasisidestamist ja kasutame KindieDays rakendust lapse arengutee jälgimiseks ja toetamiseks. Siiski oli mõtlemisainet ka meile.
Millised on peamised messilt kõlama jäänud sõnumid?
1. Haridust tuleb igas mõttes personaliseerida
Enamikes koolides õpetatakse lapsi nagu 20 aastat tagasi, aga ühiskond on kardinaalselt muutunud. Ühiskond ja tehnoloogia on teinud meeletult suure hüppe edasi, mida peab hakkama ära kasutama. Kõik esinejad rääkisid personaalse õpiteekonna olulisusest, see on ainuke võimalus edasi minna. Kogu digitaalne innovatsioon ja loodud võimalused toetavad inimese arengut, kui neid õigesti ja süsteemselt haridusteel ära kasutada.
Suur rõhk on ka erivajaduse toetamisel ning iga õppija individuaalsusega arvestamisel. Kuna iga inimene on erinev ja vajab erinevat lähenemist, siis tehnika on selle probleemi lahendamiseks väga hea abimees. Võõrkeelsed lapsed saavad tänu digitaalsetele lahendustele väga lihtsalt tõlkida teksti, mida õpetaja neile klassiruumis ette loeb. Tänu klassiruumis olevale QR-koodile saab õpilane reaalajas õpetaja esitatud teksti endale telefoni ning see jääb kättesaadavaks ka pärast tunni või loengu lõppu. Konspekteerimise vajadus kaob sisuliselt ära ning kirjalikku teksti on oluliselt lihtsam mõtestada ja kaasa rääkida kui suulist teksti jälgida (eriti, kui räägitakse võõrkeeles või sul on mõni hariduslik eripära).
Messi kõige suuremaks märksõnaks on seega personaalne õpe. Igal lapsel on oma arengutee: enam lihtsalt ei toimi 20-25 lapse ühte klassiruumi kokku panemine ning kõigi täpselt samamoodi, samas tempos ja samal viisil õpetamine. Igal inimesel on oma õpistrateegia, huvid ja tempo. Tehnoloogia abil saab anda klassis näiteks 5-8liikmelistele gruppidele eri ülesanded ja jälgida nende lahendusteid ning arengut automaatselt.
Karjääriteemalised uuringud on veendunud, et tänapäeva inimesel on keskmiselt 13 ametikohta elu jooksul ja need ei pruugi üldse olla samas valdkonnas. Inimene on koguaeg õppimissituatsioonis. Tuleb kaasas käia ühiskonna muutumise ja ühiskonnas oleva IT-valdkonna arenguga, seda absoluuselt igal tasemel.
Kokkuvõtteks saab õpetaja niimoodi tehnoloogiat ära kasutades ja osasid protsesse automatiseerides ajalise kokkuhoiu ning lapsed suurema eduelamuse, kuna nende huvide ja arengutempoga on arvestatud. Õppeprotsess muutub lapse jaoks loomingulisemaks ja mängulisemaks.
2. Peame hakkama õpetama tulevikku
Me õpetame inimesi erialadeks, mida täna olemas veel ei ole. Peame õpetama oskusi, mida on vaja tulevikuks, mida me päriselt ette kujutada ei oska: elukestev õpe, kohanemisvõime, STEAM-õppest tulenev probleemilahendusoskus ja erinevate lahendusteede genereerimine, loov mõtlemine ja pidev areng peavad olema orientiiriks nii koolis, ülikoolis kui täiskasvanueas.
Seda kõike ei saa ilma õpetajate arendamiseta! Õpetajad, nagu kõik teised inimesed, peavad olema pidevas arengus ja õppima õpetama teistmoodi. On leitud, et õpitulemused on nendes koolides oluliselt paremad, kus on ära kasutatud edtech vahendeid ja näiteks iPade või muid tehnoloogilisi vahendeid õppetöös. Õpetajad on suutelised kokku hoidma üle 10 töötunni, sh tagasisidestamise pealt. Tehnoloogia kasutamise plussideks ei ole aga ainult mängulisus ja õpetaja aja kokkuhoid: lapse jaoks toimub vahetu vigade parandus ja tagasisidestamine. Laps saab kohe aru, mida peaks teisiti tegema ja tal on veel reaalne mälestus õppeprotsessist. Versus praegu saadakse tagasisidet kontrolltööle umbes nädala pärast, kui juba on palju uusi teadmisi ja kogemusi peale tulnud ning mälestus tuhmunud.
Edulugu (nii õpetajale kui õpilasele) tuleb vaid siis, kui midagi süsteemselt ning läbimõeldult kasutada. Õpitulemused paranevad, kui õpetaja ise usub sellesse, mida ta teeb ja loob võimalused iga lapse individuaalsusega arvestamiseks.
3. Hakkame rohkem tähelepanu pöörama õpilase ja õpetaja vaimsele heaolule ja tervisele
Tehnoloogia saab vaimseid probleeme (nagu läbipõlemine, koolikius, stress jne) ennetada, ära hoida, hinnata õhkkonda, luua võimalused kõigi kaasamiseks jne. Näiteks on tehnoloogia abil võimalik pimedatel õpilastel töötada koos nägijatega või luua sellised õpigrupid, kus on koos õpilased sarnaste huvide ja õpitulemustega.
Mis toimub õpihuviga lasteaiast ülikoolini välja? Lapsed on alguses hästi huvitatud kõigest uuest, algklassides ei ole huvi ja motivatsioon veel langenud, kuid trend on selles suunas. Probleem on kõige tõsisem keskastmes, kus laste huvitatuse protsendid on äärmiselt väikesed kõikides maades ja koolides. Kuigi keskkoolis ja ülikoolis huvi ning motivatsioon taas tõuseb, siis tekkinud lünki või mahajäämust tuleb hakata kiirelt ja väga aktiivselt kompenseerima. Mõni kahjuks ei saagi enam rajale tagasi, igal aastal langeb Eestis koolist välja pea 1000 õpilast (allikas: Haridus- ja Teadusministeerium).
Probleem seisneb nii inimese arengulistes muudatustes ja selles, et teismeeas on lapsed tihti silmitsi väga keeruliste probleemidega, mille tõttu õpimotivatsioon langeb, kui ka õppekava ülesehituses. Õppekava vanuses 4-13 on piisavalt paindlik ja huvitav: tehakse väljasõite, mängitakse, osaletakse võistlustel ja tehakse grupitöid, kasutatakse projektõpet jne. Vanuses 14+ ehk põhikooli lõpuklassides toimub suur hüpe raskusastmetel edasi. Hakatakse valmistuma eksamiteks ja koolikatseteks, kaob mängulisus ja lisandub väga suur stress ning hirm läbikukkumise ees.
Kui beebi kukub oma esimesi samme tehes, siis keegi ei ütle: “Appi, kui halvasti sa oskad käia! Kas sa siis ei ole juba piisavalt proovinud!” Vigadest õpitakse kõige paremini läbi terve elu ja eksimine peab olema okei igas vanuses. Vigade eest ei saa panna ainult halbu hindeid ja niigi madala motivatsiooniga last veelgi muserdada.
Läbi mängu on võimalik kõiki lapsi paremini kaasata: tänapäeva noored on üles kasvanud keskkonnas, kus videomängud ja telefonid on igapäevase suhtluse osa. Pane õpetajana grupid omavahel võistlema, kaasa ning kasuta mängulisi elemente, mida nad koolivälisel ajal nagunii kasutavad. Ümberpööratud klassiruum pole mingi loosung, vaid päriselt toimib õpihuvi suurendavalt.
Tehisintellekt ei ole kurja juur, kui lasta lastel seda analüüsida ja katsetada. Lase õpilastel kasutada AI-d ja hinnata infot, mida ta sealt saab. Kas ta ise oleks samamoodi vastanud või hoopis erinevalt? Las leiab tänu sellele lahendusi ja analüüsib saadud infot, esitab seda teistele ja tagasisidestab klassiruumile. Uusi asju ei tasu karta, vaid uurida ja avastada!
Õppides ja õpetades loomingulises ning üksteist arvestavas keskkonnas, kasvab õpilase loomupärane huvi avastada uusi asju ja stressitase väheneb. Stressis ning pinges inimene ei kinnista aga uusi teadmisi pea üldse.
4. Kogu maailmas on suur õpetajate probleem
Rahvastiku arv maailmas pidevalt kasvab ning meil on miljoneid õpetajaid puudu. Toimub pidev võidujooks, kuidas kasutada ära olemasolevat inimressurssi ja motiveerida uusi inimesi hariduses töötama.
Õpetajaid jääb vähemaks, sest nad põlevad läbi või ei motiveeri palk neid pikalt sama tööd koolis tegema. Motiveeritud ja õpihimuline õpetaja on aga õpilasele kõige suurem motivaator ja eeskuju! Õpetajad vajad väga leveli tõstmist (inglise keeles kasutati väljendit elevating our teachers) ja ajaga kaasas käimist, kuid tihti pelgavad vanu mustreid lõhkuda või uusi asju katseda. Oluline on piisav tugisüsteem koolis: haridustehnoloog ja IT-tugi, kes katsetab ja aitab valida parimaid lahendusi, ning muidugi juba eelpool mainitud süsteemsus. Igal aastal ei saa hakata nullist looma digiõppevahendeid kasutavat õppekava, ülesehituses peab olema loogika ja valitud vahendeid, programme või keskkondi ei saa olla liiga palju.
Üldine vaimsus oli messil siiski optimistlik ja positiivne: meie loome uut tulevikku, kuidas inimesed õpivad, kuidas nad tööturul hakkama saavad, milliseid uusi oskusi omandavad… See on vastutusrikas, kuid väga põnev töö!
EdTech on täna siin, et jääda.
Loe BETT UK kohta lähemalt siit.
Kristi Stahl
Väike Päike
Lasteklubi Väike Päike blogipostituste jagamise, refereerimise ja avaldamise tingimused.
