Ebaõnnestunud katse või siiski mitte? – STEAM-õpe
Väike Päike rakendab oma lasteaedade -ja hoidude õppetegevustes STEAM-õpet, mis põimib teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ja matemaatika õppetöös ning igapäevategevustes. STEAM-lähenemine julgustab last uurima, esitama küsimusi ja toetavas keskkonnas katsetama ja eksima. Kui laps saab uuesti ja uuesti proovida, siis seda enesekindlam ja julgem ta on oma järgmistes tegevustes. „Ebaõnnestunud katse on ka katse ja oluline õppimise koht lapsele,“ kinnitab Väikese Päikese haridustehnoloog Karin Eesmaa. Ka kõige läbimurdelisem leiutis, nagu Thomas Edisoni elektrilamp, läbis enne tuhandeid katseid ja erinevaid disaine ja materjale, kuni tal õnnestus luua praktiline valguse allikas.
Millest lähtub STEAM?
STEAM „käed külge“ tegevused kaasavad lapsi läbi eluliste, praktiliste tegevuste ning annavad võimaluse leida loovaid lahendusi. Sellist lähenemist toetab ka Edgar Dale’i õppimise püramiid – kui inimene saab ise asja läbi teha (ja korduvalt), siis ta mäletab kahe nädala pärast 90% uuest informatsioonist versus kui inimesele näidatakse kõik ette ja ta on ainult vaatleja rollis, siis talle jääb 30% meelde. Seega uue info kinnistamiseks on STEAM-õpe hea viis, sest tegevused on mängulised, kaasahaaravad ja lapse loomulik uudishimu on toetatud. Kui alguses võib selline lähenemine olla võõras, siis tegelikult saab katseid teha väga lihtsate vahenditega.
Karin tõi välja katse „Ujub või upub?“, kus on vaja kausiga vett ja erinevaid vahendeid, mis võiksid jääda veepinnale või vajuda põhja. Need võivad olla kivid, mündid, legoklotsid, oks, käbi ja nii edasi. Esialgu laps võiks katsuda näiteks kivi, küsida temalt kas see on kõva, raske või sile ja seejärel paluda lapsel ennustada, kas kivi vajub põhja või jääb pinnale. STEAM-õppes on oluline vaatlemine, ennustamine ja analüüs. Oletame, et laps arvab, et kivi jääb pinnale. Lapsevanemana või õpetajana on ülimalt oluline jätta ütlemata, et see on vale vastus. Laps saab katse käigus ise vastuse ja avastab, et tõesti kivi vajub hoopiski põhja. Karini sõnul lapsele ei tohi jääda muljet, et tema vastus on vale. Pigem rõhutada, et ta katsetas ja sai vastava tulemuse. „STEAM-tegevuste võtmesõnaks on lapse toetamine – nii on tal julgus veelkord proovida,“ ütles Karin. Isegi, kui katse ebaõnnestus, siis saab lapsega üheskoos arutleda küsimuste üle: miks oli katsetulemus selline? mida saaks järgmine kord teisiti teha?. Üheskoos arutledes on toetatud ka lapse loogiline mõtlemine ja analüüsivõime.
Üks STEAM-tegevus = erivaldkondade teadmised ja oskused
Väikese Päikese lastehoidudes -ja aedades tehakse iga kuu vähemalt kaks STEAM- tegevust. Eelmise õppeaasta Väikese Päikese õpetajate tagasisidest selgus, et STEAM on lastele põnev, toetab nende loomulikku uudishimu ja tegevusideed tekivad laste huvipakkuvatest teemadest. „STEAMi all mõeldakse sageli, et see on vaid katse või teadusega seotud tegevus. Tegelikkuses võib ühendada STEAMi igapäevategevustega,“ tõdes Väikese Päikese Tartu Tiigi lasteaia õpetaja. Toome mõned näited, kuidas STEAM-õpet põimida igapäeva olukordadesse:
- Kui laps ajab vett maha, siis palu lapsel asetada majapidamispaber loigu peale ja jälgige üheskoos, mis juhtub paberiga, kas see imab vedelikku või proovige hoopis toidukilega koristada vett – kas sellega saab ka põranda puhtaks?
- Võtke kilekott ja minge õue tuult püüdma ning arutlege, kas tuul on kilekotis?
- Maitske lastega hommikuputru ilma lisanditeta ja hiljem segage sisse moos – kuidas maitse muutus ja kas pudrul muutus värv?
- Sügisesel perioodil korjake metsa alt sammalt ja proovige sellega värvida, milline on tulemus? Või kevadel teha sama asja võililledega ja mõtiskleda, milliste looduslike vahenditega saaks veel värvida?
Karini sõnul võib esitada lapsele intrigeerivaid ja kastist välja küsimusi, et toetada lapse sügavamat ja kriitilist mõtlemist. Lisaks, STEAM-tegevuste käigus võivad tähed ja numbrid ka selgeks saada, kuid peamine – lapsed uurivad ja avastavad, kuidas maailmas päriselt asjad toimivad.
STEAM-tegevused koju
Meil on heameel jagada, et värskelt on valmis saanud Väikese Päikese haridustehnoloogi Karin Eesmaa koostatud 50 STEAM tegevuskaarti, mis on mõeldud lastele vanuses 2–10. Nagu ka STEAM esitähtedest kokku lugeda, siis karbist leiad viiest valdkonnast põnevaid tegevusi: teadus, inseneeria, matemaatika, tehnoloogia ja kunst. Seega neid vahvaid tegevusi saab teha lasteaias ja -hoius, kodus, huviringis ja koolis. Näiteks Väikese Päikese Teaduse Võlumaa huviringis kasutame juba STEAM tegevuskaarte.
Lisaks, Sa ei pea enam vanemana nuputama, milliseid katseid või meisterdusi kodus lapsega teha – teil on valida 50ne idee vahel! Tegevustes on kasutatud lihtsaid vahendeid, mida tõenäoliselt leiab igast kodust ja kui mõnda asja ei ole, siis alati saab läheneda loovalt ja teha isemoodi katse. Näiteks saab kasvatada vikerkaart, muuta kanamunad põrkepallideks, panna kiisu hõljuma, luua soola- ja suhkrukristalle ning teha oma tuulelipp. Kuigi STEAM-tegevused on ka vanematele väga kaasahaaravad, siis oluline on meeles pidada, et laps peab saama ise katsetada ja tegutseda. Vanema roll on olla toetav ja julgustav, sest lapsele on tähtis positiivne kogemus, mitte täiuslik tulemus! Soeta soodushinnaga 50 STEAM tegevuskaarti siit.
Põnevat katsetamist!
Birgit Anette Bibikov
Karin Eesmaa
Väike Päike
Lasteklubi Väike Päike blogipostituste jagamise, refereerimise ja avaldamise tingimused