Mari Kummer: lasteaiaõpetaja on tuleviku looja
Lasteaiaõpetaja roll on viimase kümne aasta jooksul väga palju muutunud – täiskasvanukesksest lähenemisest lapsest lähtuvaks. Kui mina alustasin tööd verivärske lasteaiaõpetajana ligi 15 aastat tagasi, siis lasteaias oli suur rõhk lasteaiaülestel kuu- ja nädalakavadel, aga nüüd on õpetajal suurem vabadus ise otsustada ja põhineda oma töös laste huvidele. Väikeses Päikeses saab iga rühm koostada oma tegevuskava, korraldada üritusi ja väljasõite vastavalt sellele, mis lastele huvi pakub. Ühes rühmas võib olla soov uurida kosmost ja teises hoopis, mida putukad teevad talvel. Me väärtustame lapsepõlve, kuulame iga lapse mõtteid ja selgitame välja nende potentsiaali ja eripära. Just sellele õpetaja põhineb oma töös. Laps õpib kõige paremini, kui temal on juhtiv roll leida oma küsimustele vastuseid. Õpetaja ei pea olema kõiketeadja ja lastele kulbiga tarkust pähe valama, lasteaiatöös on oluline koos tegutseda, uurida ja avastada.
Teaduspõhisus kannab rolli õpetaja töös
Aina enam oleme ühiskonnana liikunud teaduspõhise tegutsemise suunas. Teaduslikult on tõestatud, et lapse kõige tormilisem areng toimub just esimestel eluaastatel, vanuses 0–7. Sel perioodil moodustab lapse aju igal sekundil miljoneid ühendusi ja võtab informatsiooni vastu kõige kiiremini. Lasteaiaõpetaja töö on muutunud väga teadlikuks, isegi pealtnäha kõige lihtsam tegevus, nagu iseendale toidu tõstmine, on imeline võimalus toetada lapse arengut. Väikese Päikese Viimsi lasteaias saavad lapsed endale toitu serveerida, mille käigus areneb peenmotoorika, otsustusvõime, enesekindlus ja enesekohased oskused. Samuti arenevad selle käigus lapse sotsiaalsed oskused – kokkulepped, kes tõstab esimesena toitu, teistega arvestamine ja söömise ajal teineteisega suhtlemine, mis on juba sajandeid olnud parim viis sõprussidemete loomiseks. Ühe nii iseenesest mõistetava igapäevategevuse ajal võib laps palju õppida. Kaasame lapsi ka rühmaruumi koristamisesse või voodipesu vahetamisesse, mille käigus laps õpib praktilisi oskusi edasiseks eluks. Lapsele ei pea rääkima, kuidas enda järelt koristada, vaid teeme seda päriselt ja üheskoos.
Kui me lähtume igas tegevuses lapse individuaalsetest vajadustest ja huvidest, siis peame seda tegema ka paindliku puhkeaja tagamisel. Kõige olulisem on õpetajana usaldada lapse ja vanema tunnetust. Me peame võtma lapse unevajadust kui tervikut ja lähtuma teaduslikest uuringutest, mis tõestavad, et paljud 3aastased lapsed ei vaja enam lõunaund. Meie roll õpetajatena on koostöös lapsevanemaga leida igale lapsele parim võimalus puhkeaja veetmiseks – mõni vajab lõunaund, mõni vaikset puhkehetke ja mõni laps ei vaja üldse uinakut. Seega on ülioluline õpetaja lahendustele orienteeritus, et iga laps tunneks end puhkeajal hästi. Selleks peab rühmaruum olema lihtsasti kohandatav, et puhkajatel oleks vaikne pesa ja magajatel kergvoodid või madratsid. Kui magamiskohad on liigutatavad, siis saab mänguruumi juurde. Samuti on meie Viimsi lasteaialastel võimalus puhkeajal vaikselt mängida üldkoridoris, kus on erinevad tegevuspesad.
Igapäevategevustes on väga palju õppimiskohti
Tänapäeva õpetaja oskuste tööriistakastis peab olema paindlikkus ja kiire kohanemisvõime. Ühel päeval võib laps tulla lasteaeda ja rääkida, kuidas ta nägi teel esimest korda avariid. See on võimalus haarata kinni ühe lapse kogemusest ja arutada üheskoos grupis olukorda ning lasta teistel jagada, kas neil on olnud sarnane kogemus. Samuti saab selle käigus mõtiskleda, mis inimese või loomaga juhtub peale peale kokkupõrget. Edasi võib luua liiklusteemalise video, animatsiooni või näidendi. See on näide, kuidas ühest olukorrast võiks välja kujuneda mitmekuuline projekt. Lapsed toovad ägedaid õppimisvõimalusi kuldse kandikuga kätte ja see on meie kui õpetajate töö seda märgata.
Lastega kooskulgemise ajal võib tekkida tohutult õppimiskohti, mis ei pea olema planeeritud. Kui lapselt küsida, milline on kõige ägedam lasteaiaõpetaja, siis ta vastaks õpetaja, kes roomaks nendega põrandal, istuks nendega vaibal ja arutleks maailmaasjade üle ning arvestaks tema mõtetega. Lapse iga hetk päevast ei pea olema sisustatud, anna talle võimalus leida endale ise tegevust ja vahepeal võib olla isegi igav! See võib tunduda alguses võõras, aga oma kogemusest kinnitan, et lastel on loomupärane soov tegutseda ja uurida koos õpetajaga, kui talle anda selleks vabadus.
Laps õpib kõige paremini, kui tal on siiras huvi ja kognitiivne kaasatus. Tänapäeva pedagoogikas enam ei päde 22-l lapsel istuda laua taga ja õppida tähti, kui ainult kaheksal on selle vastu siiras huvi. Õppimise püramiidi kolm kõige tõhusamat lahendust informatsiooni kinnistamiseks on grupi arutelu (50%), praktiline harjutamine (75%) või teiste õpetamine (90%), madalaim on loengu pidamine (5%). Seega laps peab olema teemas sees mõtte ja tegevusega, ainult nii kinnistub tal teadmine. Tähti saab õppida teiste tegevuste käigus: väljasõidul saab uurida erinevaid tänavasilte, otsida loodusest erinevaid tähekujusid või meisterdada tähti naturaalsetest vahenditest. Näiteks, kui lapsel on väga suur huvi dinosauruste vastu, siis Sina õpetajana ei pea endale selgeks tegema dinosauruste ajalugu, vaid lase hoopis lapsel tutvustada seda rühmale. Nii kinnistub lapsele veel paremini uus informatsioon ja selle käigus areneb lapse esinemis- ja eneseväljendusoskus.
Uued digilahendused toetavad lasteaiaõpetaja tööd
Viimase kümnendi jooksul on tekkinud uusi digikeskkondi nagu seeni peale vihma, mis muudab õpetaja töö lihtsamaks. Minu kolm parimat sõpra uute ideede ammutamiseks on Pinterest, Instagram ja Facebook. Paljud pedagoogid jagavad oma praktikaid ja meetodeid just sotsiaalmeedias ja see on imeline võimalus, kuidas õpetaja saab rakendada digimaailma oma kasuks. Lisaks on targaks ideede generaatoriks ka tehisintellekt. Iga idee ei pea olema nullist õpetaja välja mõeldud!
Tehnoloogia loob võimaluse süsteemselt jälgida ja toetada lapse arengut ning seeläbi muuta lasteaia ja kodu vahelise koostöö järjepidevamaks ja läbipaistvamaks. Alates 2020ndast aastast kasutame Väikese Päikese lasteaedades ja lastehoidudes arengu jälgimise infosüsteemi, kus õpetaja saab päeva jooksul jagada lapse tegemistest pilte ja videoid ning anda ülevaate õppetegevustest ja lapse arengusammudest. Alates järgmisest õppeaastast (2024/2025) on planeeritud digitaalse ja interaktiivse õppeplatvormi DigiLa rakendamine Väikese Päikese lasteaedades- ja hoidudes. Platvorm toetab koolieelses eas laste arengu süsteemset jälgimist, analüüsimist ja toetamist. DigiLa loob võimaluse jälgida iga lapse arengut kui tervikut, võttes arvesse tema individuaalseid vajadusi, tugevusi ja arengukohti. Platvormil saavad õpetaja ja vanemad jälgida lapse arengut reaalajas – õpetajal on võimalik lihtsalt jagada informatsiooni lapse arengu kohta.
DigiLa jälgib iga lapse arengut tehisintellekti andmeanalüüsi abil, mis aitab õpetajal märgata lisatuge vajavaid arengukohti või hoopiski tuvastada lapse potentsiaali ehk niinimetatud „supervõimet“. Tehisintellekt aitab Sul koostada lapse arengukaarti ja ette valmistuda arenguvestluseks. Nii on Sul võimalus hoida aega kokku dokumentatsiooni arvelt. Me peame õpetajatena tänapäeva digimaailmas olema kohanemisvõimelised ja võtma vastu uued tehnoloogialahendused, mis alguses võivad tunduda võõrad, aga tegelikult muudavad lasteaiaõpetaja töö lihtsamaks ja stressivabamaks.
Ühine meie missiooniga
Lasteaiaõpetaja annab lapsele sellised oskused, mida ta saab päriselt kasutada oma edasises elus. Sotsiaalseid ja enesekohaseid oskusi õpivad lapsed esmajoones lasteaiast ja see ongi meie suurim ülesanne õpetajatena. Seega, kui Sinu süda tuksub just sellises rütmis ning soovid toetada lastele vundamendi loomist tulevikuks, siis ühine meie perekonnaga Väikese Päikese Viimsi Lasteaias. Lisaks see on kõige kiirem ja kindlam viis leida endale 20 uut ägedat väikest sõpra!
Tule Väike Päike Viimsi lasteaeda lasteaiaõpetajaks või abiõpetajaks. Võta meiega ühendust: viimsilasteaed@lasteklubi.ee, +372 505 6510
Alusharidus loob tuleviku!
Väike Päike
Mari Kummer, Väikese Päikese ja Viimsi lasteaia õppejuht
Birgit Anette Bibikov