Projektõpe lasteaias on nii lai, kui on maailm
Projektõpe on tänapäeva pedagoogikas üks olulisemaid õppemeetodeid, mis toetub lapse loomulikule uudishimule ja aktiivsele osalemisele õppeprotsessis. Projektõpe pakub võimalust avastada, uurida ja lahendada elulisi probleeme ning nähtusi, sidudes uusi teadmisi varasemate kogemustega. Selle meetodi puhul tulevad teemad otseallikatelt ehk lastelt – nende huvidest, küsimustest ja vastustest. Õpetaja roll on olla laste toetaja, märkaja ja võimaluste pakkuja. Väike Päike Tartu Tiigi lasteaed jagab, kuidas neil toimib rühmades projektõppe, millised põnevad projektid on hetkel käsil ja kuidas nad kaasavad ka tegevustesse lapsevanemaid.
Laps on suunanäitaja ja õpetaja loob keskkonna
Iga projekti seemneks peab olema lapse huvi. „Me võime õpetajana arvata, et meie välja pakutud teema on põnev ja kaasahaarav, aga see ei pruugi panna lapse silma särama,“ rõhutas Tartu Tiigi lasteaia õppejuht Tiina Ruus-Ruusa. Laste huvide märkamiseks tuleb esmalt astuda samm tagasi – jälgida laste mängu ning kuulata nende omavahelisi arutelusid. Õpetaja roll ongi luua võimalusi, mis lähtuvad laste küsimustest, huvidest ja avastamissoovist. Projekti käivitamisel on oluline õpetaja paindlikkus ja kohanemisvõime luua lastele keskkond, kus lastel on aega minna teemaga süvitsi ja julgus oma ideid väljendada. Laps on projektis aktiivne osaleja, kes oma huvidest lähtuvalt saab ise suunata õppeprotsessi.
Projektid võivad kesta paarist nädalast kuni mitme kuuni. „Kusagil ei ole kirjas, kaua projekt peab kestma või samm sammult ette kirjutatud, milliseid tegevusi tohib teha ja milliseid mitte,“ tõdes Tiina. Projektõpe annab õpetajale väga suure vabaduse, samas ka vastutuse. Projektõpe annab võimaluse mõelda kastist välja, milles lapsed on tihti osavamad kui täiskasvanud. Siiski peab rühma õpetaja kogu aeg silme ees hoidma projektõppe raamistikku ehk etappe ning õppekava vanuselisi eesmärke, milleni peaks jõudma projekti käigus. Samuti on oluline projekti tegevuste dokumenteerimine, mis annab lähteandmed laste arengu kirjeldamiseks ja uute eesmärkide seadmiseks.
Kui 1 projekt lõpeb, ei pea järgmine kohe algama
Projektõppega kaasneb vabadus planeerida aega ja tegevusi. Tartu Tiigi lasteaia õppejuht Tiina Ruus-Ruusa julgustab projektide vahel rakendama ka vahenädalaid, kus lapsed saavad lasta uutel teadmistel ja oskustel settida ja arendada uute teadmiste baasilt oma vabamängu. „Mängige, meisterdage, tehke õppekäike linnaruumi, arutlege nähtu ja kogetu üle, kuulake laste mõtteid ja õpetajana jälgi, kust hakkab tekkima see esimene säde – seal võibki peidus olla uue projekti teema,“ ütles Tiina.
Tiina sõnul võib ka juhtuda, et suure hooga alanud projekt vaibub kiirelt. Laste huvi raugeb – ei teki uusi küsimusi, ideid, mida uurida ja katsetada. „Sel juhul ei tasu hambad risti sama projektiga edasi minna,“ rõhutas Tiina. Tuleb minna vahenädalale ja oodata lastelt uue teema algatust. Peamine on see, et uus projekt kasvaks välja laste loomulikust huvist, mitte õpetaja plaanist lihtsalt alustada uue projektiga, sest nii justkui peab! Õpetaja Kaili Olgo sõnul on see täiesti teine tera, kui lapsed on leidnud ise neid kõnetava teema ja kuidas nad tahavad iga päev aina rohkem selle teema kohta teada saada ning kuidas nende uudishimu kasvab. „Versus see, kui oletame, et valin ise uue teema ja lapsed on passiivsed kaasatulijad ilma sisemise huvi ja motivatsioonita, sest see teema paraku ei kõneta neid,“ ütles Kaili.
Kassideks kehastumisest meremaailma kujutlemiseni
Väike Päike Tartu Tiigi lasteaia ühte õppeaastasse mahub tavaliselt 4–6 projekti. Kuigi õppejuht Tiina soovis rõhutada, et see number ei ole kivisse raiutud ja varieerub. Anname osalise ülevaate, millised projekte on sel õppeaastal majas toimunud, mis on hetkel käsil ja kuidas võib ka kõige pisemast nüansist saada alguse põnev projekt.
- Lemmikloomade projekt sai alguse õpetaja märkamisest, kui lapsed mängisid tihti rühmas kasse. Vestlusest lastega tuli välja, et nii mõnelgi lapsel on kodus lemmikloomaks kass või hoopiski koer, merisiga ja hamster. Lapsed jagasid suure õhinaga teadmisi oma lemmikloomade kohta. Projekti raames tulid rühma külla ka õppejuht Tiina väikesed papilloni koerad ja tegevjuht Merlyni labrador, mis andis lastele vahetu kogemuse päris loomadega.Projekt kestab siiani, aga nüüd on liigutud samm edasi – lemmikutest taluloomadeni. See on tavaline, kui projekti mingis faasis võib õpetaja tekitada lastele väikese provokatsiooni. Nii tegi näiteks õpetaja Kaili lemmiklooma projekti keskel, kui ta ei olnud kindel, kas laste huvi on jätkuv. Provokatsiooniks pani õpetaja lauale mõned väikesed koduloomade kujud. Peagi olid lapsed laua juures uudistamas, haarasid need oma mängu ja õhtu lõpuks lapsed ehitasid nendele loomadele lauda. Provokatsioon andis vastuse – loomaprojekt läheb edasi, keskendudes taluloomadele.
- Telefoni projekti huviseeme tärkas sellest, kui lapsed mängisid rühmas olevate vanade mobiiltelefonidega ja imiteerisid teineteisele helistamist. Projekti alguses otsisid lapsed koos vanematega kodust erinevate ajastute telefone ja tõid need rühma. Üheskoos katsetati, kuidas saaks näiteks kettaga telefoniga helistada. Lapsed arutlesid, kuidas kõlab heli nööritelefoniga, meisterdasid need ise ja said kogeda, kuidas nööritelefon tegelikult töötab. Lisaks uurisid nad tänapäevase nutitelefoni GPS-i kasutamist ja käisid selle abil jalutamas. Mänguõhtul avastasid koos vanematega QR-koodi skaneerimise põnevat maailma. Projekt lõppes lasteaia saalis näitusega, kus olid erinevate telefonide ja nende funktsioonide teemalised tegevuskeskused.
- Kalade projekt läks käima sellest, kui lapsed uurisid rühma akvaariumis ujuvaid kalasid ja neil tekkis palju küsimusi nende kohta. Näiteks millega kala vees hingab?,milliseid kalu üldse on?, kuidas nad akvaariumisse said?, mida kalad söövad?. Ja nendele küsimustele hakkasid nad üheskoos vastuseid leidma läbi põnevate tegevuste – meisterdasid akvaariume, toitsid kalu ja said teada, kui vähe nad tegelikult süüa vajavad, üks laps tõi rühma uurimiseks õnge. Laua alla tekitasid mullidega vannitoa kardinaga müstilise meremaailma, mis muutus laste lemmikuks mängukohaks. Üks kalamehe harrastusega isadest tõi isegi lastele maitsta erinevaid kalatooteid. Projekti lõpus nad käisid Tartu Loodusmuuseumis kalu avastamas.
- Riikide ja värvide projekt osutuks valituks läbi salajase hääletuse. Õpetaja Gerli Võsu jagas, kuidas lastel jäi sõela peale 3 huvipakkuvat teemat: tsirkuseloomad, riigid ja värvid. Lõpuks nad ühendasid kaks viimast teemat ühte projekti. Esimesena meisterdasid lapsed koos vanematega kodus ühe riigi kohta plakati, mis pidi algama tema eesnime tähega. Edasi uurisid lapsed millised värvilised ja troopilised puuviljad kasvavad näiteks Rwandas ja kas neid puuvilju võib ka meie poelettidelt leida. Katsetati Jaapanist pärinevat origami paberivoltimisekunsti, vorvimiti savist vanakreeka keraamikat, kaardistati maailmajagusid, maaliti Austraalia aborigeenide kunsti ja palju muud. Kuna projekti vahemikku jäi ka Eesti sünnipäev, siis oli sel ajal rühmas aukohal Eesti rahvussümbolid ja meie riigilipu värvid. Projekt on siiani veel täies hoos!
Vanemate kaasamine projekti loob lapsele lisatähendust
Kvaliteetne alusharidus tugineb eelkõige kodu ja lasteaia järjepidevale koostööle. Vanemate kaasamine lasteaia projektidesse loob laiema arusaama, millega nende lapsed tegelevad rühmas päevast päeva. Tartu Tiigi lasteaia õpetajate sõnul on väga tavaline, kui vanemad toovad rühma erinevaid mänge või vahendeid seoses projekti teemaga. „Riigi ja värvide projekti ajal tõi üks lapsevanem vahva lippude kaardimängu ja teine tõi Austraaliast pärit populaarseid küpsiseid lastele maitsmiseks. Näha on, et vanematele läheb korda rühmas toimuv ja soovivad panustada projekti õnnestumisse,“ ütles õpetaja Gerli. Lisaks ta rääkis, kuidas kaks korda aastas toimuvad vanematega mänguõhtud, mida saab saab samuti seostada käimasoleva projektiga. „Käisime sügisel pargis ja proovisime üheskoos telefoniga skäneerida QR-koodi, mis sobis hästi ka telefoni projektiga,“ jagas Gerli. Lapsevanemate kaasamine lasteaia projektõppesse on oluline, kuna see toetab lapse terviklikku arengut ja tugevdab ühist õpikogemust kodus ja lasteaias.
Projektõpe lasteaias loob aluse elukestvale uudishimule ja loovusele, toetades lapse julgust avastada, katsetada, väljendada oma ideid ning teha koostööd. Need oskused on vundamendiks tema edaspidisele enesekindlale ja aktiivsele tegutsemisele.
Alusharidus loob tuleviku!
Väike Päike
Birgit Anette Bibikov
