Tartu lasteaia õpetajad osalesid Erasmus+ projektis
Rändame mõned kuud ajas tagasi kevadesse, kui Väikese Päikese Tartu lasteaia õpetajad osalesid Erasmus+ projektis „Projektõpe lasteaias kahe Balti riigi omavahelises koostöös“. Märtsi lõpus käisid Tartus külas neli Leedu munitsipaallasteaia õpetajat ja aprilli lõpus läksid meie Tartu õpetajad külla kahele Leedu lasteaiale. Millised on peamised kahe riigi lasteiasüsteemide erinevused, kuidas rakendatakse projektõpet ning milliseid põnevaid meetodeid ja vahendeid on põimitud lasteaedade igapäevategevustesse, jagavad meie Tartu õpetajad.
Eesti ja Leedu lasteaedade suurimad erinevused
Eestis peab õpetaja olema kõrgharitud, aga see ei pea olema ilmtingimata alushariduse pedagoogika. Töötaja pedagoogilisi kompetentse ja pädevust hindab lasteaia direktor. Leedus on seadusega määratud kahe õpetaja süsteem ja töötajatel peab olema alushariduse pedagoogika kõrgharidus. Eestis rakendatakse nii ühe kui ka kahe õpetaja süsteemi. Nende jaoks pedagoogiline pädevus võrdub erialasee kõrgharidusega. Eestis hindame ja väärtustame lisaks haridusele inimese kogemuste pagasit, siirast soovi lastega töötada ja loovust. Lisaks ei eksisteeri Leedus lastehoide. Õpetajate sõnul panevad leedukad tavaliselt oma lapsed lasteaeda 2aastaselt. Kui laps on vanuses 1,5–2 , siis vanemad saavad valida, kas nad on lapsega veel pool aastat kodus või otsustavad sõimerühma kasuks. Kuna Eestis lõpeb vanemapuhkus lapse pooleteiseks saamisel, siis eestlastele on väga vajalik lastehoiuteenus, et naasta uuesti tööle.
Väikese Päikese Tartu lasteaia direktor Merlyn Toom tõi suurima erinevusena välja lasteaia ja kodu vahelise kommunikatsiooni. Kui meie õpetajad tutvustasid Leedu õpetajatele lasteaias kasutusel olevat infosüsteemi Kindiedays, siis nendele tundus see väga ajamahukas töö jagada iga päev pilte, videoid ja anda teavet lapse arengusammude kohta. Rõhutasime, et selline süsteem on väga oluline sild lapsevanema ja õpetaja vahelise järjepideva ja läbipaistva kommunikatsiooni tagamiseks. Nii on vanem kursis, mida laps päriselt iga päev lasteaias teeb ja kuidas ta areneb vastavalt riiklikus õppekavas sõnastatud eesmärkidele. Lisaks infosüsteemi tutvustamisele rääkisid meie õpetajad ühistest mänguõhtutest vanematega. Seal lapsed näitavad, mis on nende lemmikmängud, milline on rühmaruum läbi lapse silmade ning vanemad saavad omavahel suhelda ja jagada mõtteid. „Mänguõhtutel tekib alati aina tugevam kogukonnatunne,“ ütles Merlyn. Leedu õpetajatele see oli võõras kontseptsioon, sest nende suhtlus vanematega on minimaalne ja rühmas käiakse pigem harva kui üldse. Suhtlus on väga õppetööpõhine. Näiteks, kui lapsel on vaja midagi järgmiseks päevaks kaasa võtta.
Tükike Tartu lasteaiaelust
Leedu õpetajad veetsid Väikese Päikese Tartu lasteaias kaks päeva. Peamine fookusteema oli projektõppe rakendamine rühmades. Projektõpe on lapse kõige loomulikum õppimise viis, sest lapsed saavad valida endale põneva teema ning kujundada oma õpiteed. Esimesel päeval keskendusime rühma töö jaotamisele – kuidas erivanuses lapsed jagada mänguliselt tegevustesse? Õpetaja Kaili palus igal lapsel otsida nimesiltide seast oma nime, mille taga oli üks värv. 4–5aastaste paberitel oli kollane, 3–4aastastel roheline ja 2–3aastastel punane värv. „See on hea viis, kuidas mänguliselt jaotada lapsi gruppidesse, ilma et õpetaja peaks ütlema sina mine sinna ja teie sinna,“ ütles Merlyn. Valisime värvid Leedu lipu värvide põhjal, mis oli Leedu õpetajatele tore üllatus. Edasi näitasid Tartu õpetajad, kuidas põimida kunsti ja STEAM-õpet ühes tegevuses, kasutades värve ja veepritse.
Jänkukeste rühm viis teisel päeval oma Eesti projekti raames Leedu õpetajad Tartu turule, kust lapsed otsisid erinevaid eestimaiseid tooteid. Selline lihtne tegevus toetab lapse iseseisvat otsustusvõimet ja kriitilist mõtlemist. Lapsed valisid turult rosinaleiva, kohupiima ja küpsised. Üks oluline osa projektõppest on dokumenteerimine, mille võtmesõnaks on vabadus. Ehk lapsed said ise valida, mis viisil nad dokumenteerivad turulkäiku, olgu selleks joonistamine, maalimine, kirjutamine, meisterdamine või miskit viiendat. Näiteks üks laps joonistas, milliseid kioske ta seal nägi. Samuti projektõppe oluline osa on tööde ja tegevuste kuvamine rühmaruumides või lasteaia koridorides. „Lasteaia seinad räägivad laste projektist,” ütles Tartu lasteaia direktor Merlyn Toom. Nii on ka vanematel silme ees, mida lapsed on sel õppeaastal teinud, mis toetab läbipaistvat kommunikatsiooni.
Innovatiivsed lahendused esimeses Leedu lasteaias
Aprilli lõpus käisid Väikese Päikese Tartu lasteaia õpetajad külas Leedus õpetajatel Alituse linnas. Nad külastasid kaht väga eriilmelist munitsipaallasteaeda. Esmalt jagame muljeid esimesest päevast ja esimesest lasteaiast. Lasteaia tuuril nägime eraldi STEAM-õppe tuba, kus lapsed panid oma kitlid selga ja said teha katseid. Järgmises toas oli laes projektor, mis kuvas põrandale erinevaid visuaale. Seda kasutasid õpetajad peamiselt liikumistegevuse läbi viimiseks. Kui õpetaja kuvas maha lainetava mere, siis lapsed viskasid end põrandale kõhuli ja hakkasid ujuma. See pakkus lastele väga palju rõõmu ja põnevust ning samal ajal aktiivset tegevust. Rühmadesse oli ehitatud lugemispesad, kus kuni neli last said vaikselt aja maha võtta. Lasteaia õueala oli väga suur, seal oli palju rohelust, põõsaid ja puid. Tartu õpetajate sõnul oli äge näha, kuidas lapsed said päevast päeva nii-öelda metsikus ja rikkumata looduses aega veeta.
Leedu õpetajad rääkisid, kuidas riik on loonud lasteaedadele õppematerjalide ja ideede raamatu, kus on kaetud kõik vanused ja õppevaldkonnad. Sealt saavad õpetajad koguda ideid, aga nad ei pea igat tegevust sealt võtma. Päev algas 1,5–3aastaste sõimerühmas, kus oli 18 last ja rühma teemaks oli erinevad augud. Meie õpetajad täheldasid, et lapsed toimetasid pika laua taga, aga meie oleme harjunud toimetama gruppides väikeste laudade taga. Lapsed alustasid tegevusega, kus nad pidid aru saama millisesse auku käib vastav ese. Millisesse auku mahub käbi või pall? Selline tegevus arendab samal ajal lapse peenmotoorikat ning probleemilahenduse oskust. Kui mõni laps lõpetas esimese tegevuse, siis nad said sujuvalt edasi liikuda järgmise juurde. Iga laps sai omas tempos toimetada, ilma et ta tunneks pinget lõpetada kõikidega samal ajal. Nii saavad lapsed lähtuda oma huvipunktist.
Vanemate laste rühmas tutvusid õpetajad Leedu lasteaedades kasutusel oleva emotsioonide programmiga Kimochi. Selleks on olemas pehmed tegelased, kellel on nimed, isikuomadused ja tugevused. Näiteks röövik Bug julgustab lapsi olema vapper ja ületama oma hirme. Kaheksajalg Huggtopus on väga kannatlik ja salliv ning tahab neid oskusi edasi anda lastele. Kasutades Kimochi tegelasi, nad arutavad erinevaid olukordi, teevad rollimänge ja mõtisklevad, kuidas toetada tegelaste nõrgemaid külgi. Seeläbi nad õpivad tundma iseennast, juhtima oma tundeid ja arvestama teistega. Rühmas on tegelased nähtaval kohal, et lapsed saaks neid lõimida oma tegevustesse.
Teise lasteaia õppetegevused toimuvad õues
Teises lasteaias oli fookuses õuesõppe. Lasteaia suurel õuealal toimusid päeva jooksul ette planeeritud tegevused, mida rühmad tegid rotatsioonis. Kõik tegevused lähtusid lasteaiaülesest teemast, milleks oli putukad. Lapse huvidest lähtuvat projektõpet ei olnud, millega meie oleme harjunud. Üks ülesanne kestis lausa poolteist tundi, mis tundus meie õpetajatele liiga pikk aeg üheks tegevuseks. Näha oli, kuidas lastel kadus ajapikku huvi ja nad muutusid rahutuks. Järgmine tegevus oli kaasahaaravam ja põnev oli näha, kuidas nad olid põiminud õuesõppesse ka robootikat. Lapsed joonistasid suurele valgele paberile erinevaid putukaid, seejärel avasid tahvlis rakenduse Animated Drawings ja tegid putukast pilti ning putukas hakkas nii-öelda tahvelarvutis lendama. See pakkus lastele väga palju põnevust, kuidas üks joonistus hakkas liikuma.
Lasteaia õuealal olid väikesed spordiväljakud, väravad ja korvpalliplats. Lapsed said väga palju liikuda, ringi joosta ja katsetada, milline spordiala neile kõige rohkem meeldib. Neile oli eraldi tehtud A tähekujuline ronimisala, mis toetab motoorsete oskuste nagu tasakaalu ja koordinatsiooni arengut. „Liikumine oli selles lasteaias väga hinnas,“ ütles Tartu lasteaia direktor Merlyn Toom. Muusikatunnid toimusid samuti õues, kus oli suur kõlar ja erinevad pillid. Eraldi oli ka kunstinurk, kus lapsed said vabalt valida meelepärase väljendustehnika – maalimisest looduslike materjalidega meisterdamiseni. Meie õpetajad tõdesid, et suur õueala pakub palju võimalusi teha enamus õppetegevusi õues.
Aitäh Erasmus+, et rahastate haridusvaldkondade projekte ja aitate ühendada erinevaid kultuure ning avardada õpetajate silmaringi. Meie oleme tänulikud, et saime osaleda ägedad projektis „Projektõpe lasteaias kahe Balti riigi omavahelises koostöös“. Saime oma teadmiste ja oskuste pagasisse põnevaid praktikaid Leedu lasteaedadest, mida rakendada ka Väikese Päikese Tartu lasteaias!
Alusharidus loob tuleviku!
Väike Päike
Birgit Anette Bibikov
