Uudishimu retsept: vaja läheb kolme komponenti
Inimesed sünnivad uudishimulikena. Beebil on juba esimestel elukuudel soov avastada ümbritsevat maailma – see on kõige loomulikum osa nende arengust. Laps õpib tundma keskkonda enda ümber, kasutades kõiki oma meeli ja haarates uut infot iga rakuga, sest aju on programmeeritud otsima uusi kogemusi. Samas paljudel inimestel areneb ajapikku välja kinnistunud mõtteviis, et nende võimed ja teadmised on piiratud ning jäävad mugavustsooni. Mida teha, et julgus avastada ei hääbuks ajas, vaid annaksime sellele juba esimestel eluaastatel hoogu juurde?
Lapsed vajavad aega avastamiseks
Ühiskonnas tundub aeg olevat tihti faktor, mida ei ole kunagi piisavalt. Oleme loonud oma peas arusaama, et kuhugi on kogu aeg kiire ja seeläbi kanname seda tunnet üle ka lastele. Eriti lasteaias- ja hoius, kuhu meil tegelikult on kiiret? Kui lapse päevakava on ülesehitatud täpsete kellaaegadega ja ette planeeritud tegevustega, siis lapsel kaob ära võimalus lihtsalt avastada ümbritsevat, arendada oma mängu, olla loov ja leida see miski, mis teda päriselt huvitab. Selle vältimiseks on võtmesõnaks kulgemine. Kui laps saab omas tempos tegutseda, siis see on retsept loomuliku uudishimu sütitamiseks. Ja see loob omakorda tugeva vundamendi, et laps oleks edasistes eluetappides enesekindel, julge ja kriitiline mõtleja.
Väike Päike Viimsi lasteaed tegi hiljuti laste päevakavas olulise muudatuse – nüüd on muusika- ja liikumistegevused 1 kord nädalas ja 45 minutit. Varem oli 2 korda nädalas ja 20 minutit ehk lapsed pidid 4 korda nädalas käima saalis ja katkestama oma mängu. Seega nüüd on lastel võimalus rohkem tegeleda oma huviprojektidega, leida erinevatele küsimustele vastuseid ja lisada oma mängule veel rohkem dimensioone ja seeläbi pikemalt keskenduda.
Erinevad vahendid ilma kindla tulemuseta
Lisaks ajale on vaja ka erinevaid põnevaid vahendeid uudishimu stimuleerimiseks. Veel hiljuti olid kodud ja lasteaiad täis plastikust mänguasju, nüüd aga suundutakse aina rohkem tagasi loodusliku ja taaskasutuse juurde. Oletame, et ühel lasteaiariiulil on plastikust mänguautod, neil on kindel nimetus ja eesmärk. Kui aga meil on erinevad vahendid, olgu nendeks puupulgad, käbid, oksad, kivid, kangatükid või korgid, siis neist võib ühel päeval saada auto ja teisel päeval hoopiski putukate maja. Loose parts ehk avatud mängu materjalid pakuvad lõputuid võimalusi loovaks katsetamiseks, mille abil on lapsel võimalus kujundada ja luua oma keskkond vastavalt oma huvidele.
Alloleval pildil on näha, kuidas ühes Väike Päike Viimsi lasteaia rühmas muutus üks sahtelvoodi laste fantaasiamaailmaks. Kasutatud on näiteks pudingutopse, kuhu on kleebitud kuivatatud lehti, mis võivad olla majad, põõsad või hoopiski ringtee keskpunktid. Lapsed saavad seda ise kogu aeg täiendada, muuta, asju ümber paigutada ja toita oma loovust. Veel on oluline, et kõik materjalid oleksid avatud riiulites, lapse kõrgusel ja kättesaadavad. Seeläbi saab laps ise otsustada ja valida, milliseid põnevaid vahendeid ta kasutab ja nautida loomise protsessi. Kui laps saab ise kogeda, siis see stimuleerib iseseisvat mõtlemis- ja otsustusvõimet ning julgust olla uudishimulik.
Lapsed on teemade otseallikas
Kui Sa soovid teada, mida last päriselt huvitab ja mis tema silma särama paneb, pead veetma temaga aega. Ole osa lapse maailmast ja lihtsalt vestle temaga. Kui seda järjepidevalt teha, siis sa hakkad märkama, kuidas põnevad ideed ja teemad kukuvad sulle otse sülle. Väikese Päikese Viimsi lasteaia õpetaja Kaie Mamontov ütles: „Kui Sa ise oled täiskasvanuna ka uudishimulik, esitad intrigeerivaid küsimusi või viskad vestlusesse mõne põneva fakti, siis laste uudishimu tundlad tärkavad ka aina rohkem.”
Kaie rääkis, kuidas ta tõi puhkuselt, Punase mere äärest, ühe põneva loodusliku käsna lastele uudistamiseks. Kuna nad olid enne just rääkinud troopilistest taimedest ja loomadest, siis see sobis teemaga ideaalselt ja tekitas lastes palju põnevust. Nad said käsna katsuda, nuusutada ja kuulata, kas sellest tuleb ka mõni heli. Lisaks selle käigus saab lastega koos mõtiskleda, kuidas selline käsn võis tekkida ja milline teekond tõi selle Punase mere kaldale „Tõin meie rühmaruumi justkui salapärase maailma,“ ütles Kaie. Avatud küsimused ja ilma kindla lõpp-punktita lood toetavad lapse analüüsivõimet, kriitilist mõtlemist ning harjumust minna teemadega süvitsi.
Uudishimu loob tuleviku tegutsejaid
Usume, et keegi ei soovi ühel päeval ärgata ja mõelda: „Millal ma jäin oma mugavustsooni kinni ja ei esita enam iseendale väljakutseid?“ Tänapäeva maailmas toimub iga päev aina rohkem muutusi kui varem ning tulevikusuundasid või töökohti on veel keerulisem ennustada. Uudishimu on järjepideva arenemise katalüsaatoriks, mistõttu on oluline luua iga päev väikelapsele võimalused omas tempos kogeda, avastada, eksida ja uuesti katsetada. Just see loob lastes enesekindluse ja julguse astuda vastu väljakutsetele praegu ja tulevikus.
Alusharidus loob tuleviku!
Birgit Anette Bibikov
Väike Päike