Enesejuhtimise arendamine

Kolm põhimõtet, mis laovad tugeva vundamendi terveks eluks

Väike Päike hoiab ennast pidevalt kursis alusharidusmaastiku uuemate teadustrendide ja uuringutega. Seekord anname ülevaate Harvardi Ülikooli Laste Arengu Keskuses välja töötatud materjalidest, mis põhinevad mitmetel teaduslikel uurimustel ja ilmestavad väga hästi Väikese Päikese sügavat veendumust, et lapse teaduspõhine, süsteemne ja läbimõeldud arendustegevus peab alguse saama juba emaüsas. Nii laotakse tugev ja terve vundament kogu ülejäänud eluks.

Harvardi Ülikooli teadlased pakuvad välja 3 põhimõtet, millest lähtudes võib oluliselt panustada laste ja perede tulevikuperspektiivi ja heaolusse. Uurijad väidavad, et nüüdsed laste aju ja arengu uurimused pakuvad meile enneolematut ja pretsendenditut võimalust lahendada ühiskonna jaoks kõige keerukamaid probleeme laste akadeemilisest edukusest kuni kulukate terviseprobleemideni kogu elukaare jooksul. On ülioluline välja tuua, et kõik lastega töötavad organisatsioonid võiksid oma tegevuses lähtuda baasteadmisest, et lapseeas (tegelikult isegi emaüsas) saadud kogemused mõjutavad kogu inimese edasist elu ja arengut.

Uurimused näitavad, et keskkond, kuhu sünnib ja kus kasvab väike laps, ning täiskasvanud, kellega ta suhtleb, mõjutavad nii lapse ajustruktuuride arengut kui ka füüsilist ja vaimset tervist ning käitumist. Seega pannakse inimese käitumismustritele, heaolule, vaimsele ja füüsilisele tervisele, akadeemilisele edukusele, eneseregulatsioonile ja paljudele muudele isiksust vormivatele omadustele ja oskustele alus juba eostamise hetkel. Tormiline areng toimub kuni koolini. Edasi saab tekkinud mustreid küll muuta, kuid välja on kujunenud juba inimesele omased käitumismallid.

Harvardi teadlased on ühisel arusaamal, et imikuna, väikelapsena ja rasedana kogetu mõjutab inimese elukestvaid arengutulemusi. Koos teadmistega täiskasvanute peamistest väljakutsetest ja kohustustest vanematena pidevalt areneda ja nii ennast kui last arendada, on välja töötatud kindlatel alusteadmistel põhinev tegevuspõhimõtete komplekt, millele poliitikakujundajad, teenusepakkujad ja kodanikujuhid saavad oma tegevuste planeerimisel tugineda.

3 põhimõtet, millest tuleks heaolu parandamisel ja lapse arendamisel lähtuda:

1. Arenda ja hoia vastastikku toetavaid suhteid

   Vastastikused toetavad suhted täiskasvanuga on tugeva ajustruktuuri ülesehitamisel väga oluline mõjutegur. Mõelge kasvõi maja ehitamisele: vundament loob aluse, millele laotakse kõik muu. Sama lugu on areneva ajuga. Selle arenguprotsessi peamine mõjur on laste ja nende vanemate ning teiste pereliikmete või hooldajate vaheline suhtlus. Kui mõni väike laps rahmeldab, vehib kätega või nutab ja täiskasvanu reageerib sobivalt silmsidemega, sõnade või kallistusega, tekivad ja tugevduvad lapse ajus närviühendused. Arvestades seda, kui olulised on inimese esimesed eluaastad, siis ei ole võimalik armastavate ja toetavate suhete olulisust üle hinnata. Samuti aitavad toetavad suhted luua aluse inimese vastupidavusele kogu lapsepõlves ja täiskasvanueas. Kõige olulisem kaitsefaktor laste ja teismeliste jaoks, kes arendavad võimet tõsistest raskustest üle saada, on vähemalt ühe stabiilse ja pühendunud suhte olemasolu toetava vanema, hooldaja või mõne muu stabiilse täiskasvanuga. Vastastikused toetavad suhted aitavad lastel ja täiskasvanutel stressiga toime tulla ning reguleerida oma emotsioone ja käitumist.

2. Panusta selliste üldoskuste arendamisesse ja tugevdamisesse nagu planeerimine, kohanemine ja eesmärkide seadmine

   On hulk üldoskusi, mis aitavad inimestel ühiskonnas edukalt elada, töötada ja suhteid luua. Need võimaldavad meil paremini keskenduda, eesmärke seada ja saavutada, muutuvate olukordadega kohaneda ja impulsiivsele käitumisele vastu seista. Oluline on aga mõista, et keegi pole nende oskustega sündinud! Neid arendatakse aja jooksul praktika ja tagasiside kaudu, mõned lapsed (või täiskasvanud) vajavad nende ehitamiseks rohkem aega kui teised. Teadlased nimetavad neid võimeid täidesaatvateks funktsioonideks ja eneseregulatsioonioskusteks. Nii nagu hõivatud lennujaama lennuliikluse juhtimissüsteem haldab ohutult paljude lennukite saabumist ja väljumist mitmel rajal, vajab aju seda oskuste komplekti, et filtreerida segajaid, prioritiseerida ülesandeid, meenutada reegleid ja eesmärke ning kontrollida impulsse. Üldoskused on õppimise ja arengu jaoks üliolulised. Samuti suunavad need meid tegema tervislikke valikuid enda ja oma pere jaoks.

3. Vähenda stressiallikaid oma elus

   Stressireaktsiooni süsteemide liigne aktiveerimine ehk liiga pikalt ja liiga tihti stressirohketes olukordades viibimine mõjutab aju ja muid eluks vajalikke süsteeme väga paljudel erinevatel viisidel. See mõjutab meie tervist: kui tunneme end ohustatuna, siis valmistab meie keha meid ette reageerima, suurendades südame löögikiirust, tõstes vererõhku, veresuhkru taset ja stressihormoonide (näiteks kortisooli) tootmist. Juhul, kui stressireaktsioon on tugev ja pikaajaline ning toetavad suhted pole kättesaadavad, võib see põhjustada toksilist stressi, mis häirib aju struktuuri ja muude bioloogiliste süsteemide tervislikku arengut. Sellest lähtudes võib öelda, et stressiallikate vähendamisel on kahekordne kasu: see võimaldab täiskasvanutel pakkuda lastele toetavaid suhteid ja stabiilset keskkonda ning aitab lastel välja arendada tervislikud stressiga toimetuleku mehhanismid ja tugev aju struktuur nii, et see tooks kasu terveks eluks.

Need kolm põhimõtet ei toimi kindlasti isolatsioonis. Tegelikult on nad omavahel väga tugevalt ühendatud ja toetavad üksteist mitmel viisil. Esiteks, edusammud mis tahes valdkonnas kolmest teeb kahe teise osas edasimineku tõenäolisemaks. Näiteks stressiallikate vähendamine muudab hõlpsamaks juurdepääsu täidesaatvatele funktsioonidele ja eneseregulatsioonioskustele ning nende kasutamisele; see vabastab ka aega ja energiat toetavates suhetes osalemiseks. Iga indiviidi heaolul ja osalemisel on oluline mõju kõigile teistele pereliikmetele. Esitatud põhimõtete järgimine toob kaasa positiivse doominoefekti kõigele ümbritsevale. Näiteks, kui lapsevanem loob rahuliku, armastava, stabiilse elukeskkonna, siis lapsed kogevad tõenäoliselt vähem stressi, mis omakorda toetab nende tervislikku arengut ja vaimset heaolu. Laste parem käitumine põhjustab aga ka vanemates, vanavanemates ja isegi õpetajates ja laste sõprades vähem stressi, pakkudes omakorda neile suuremat võimalust arendada enda eneseregulatsioonioskusi ja täidesaatvaid funktsioone ning panustades kõigi osapoolte vahelistesse toetavatesse inimsuhetesse. 

Rõõm on tõdeda, et Väike Päike lähtub oma igapäevases töös perede ja lastega just ülaltoodud põhimõtetest. Meie õpetajad ja lapsehoidjad loovad lastega toetavaid suhteid. Meie tugispetsialistid panustavad sellesse, et lapsevanemad ja lastega tegelevad spetsialistid väärtustaksid toetavaid suhteid lastega ning panustaksid süsteemselt laste aju struktuuride arengusse. Väike Päike astub samme selleks, et töötada välja tõhusaid programme laste eneseregulatsiooni arendamiseks. Oma töötajate stressi vähendamiseks pakume tasuta kriisiabi ja psühholoogi teenust ning panustame palju füüsilise ja vaimse tervise hoidmisesse. 

Samas kerkib uuringut lugedes esile terve rida olulisi küsimusi: Kas ja kuidas poliitikakujundus ja seadused on arvestanud esitatud põhimõtetega? Mida saaks teha, et neid paremini käsitleda ja ühiskonnas teadvustada? Kas ühiskonnas on hetkel mingeid väärarusaamu või tõkkeid, mis takistavad lapse arendamise olulisust teadvustamast? 

Kokkuvõtteks võib öelda, et me peaksime investeerima senisest rohkem ja läbimõeldumalt aega, oskusi ja raha perioodi lapse planeerimisest kuni kooli minekuni, et saada parem, edukam ning vähemate probleemidega ühiskond, millest võidavad kõik. Igaüks meist saab panustada oma enda ja laste heaolusse. Loome üheskoos parema tuleviku!

Originaalartiklit saab lugeda SIIN.

Olga Luptova
Kristi Stahl
Väike Päike

Lasteklubi Väike Päike blogipostituste jagamise, refereerimise ja avaldamise tingimused.