Lasteblogi

Lastepsühholoogi nõuanded: rõõmuga lasteaeda ja kooli

Õppeaasta alguseni on jäänud kõigest kaks nädalat. Pered teevad viimaseid ettevalmistusi selleks, et laps läheks lasteaeda ja kooli rõõmuga.
Väike Päike lastepsühholoog Olga Luptova selgitab, kuidas oma lapsi toetada, et uus algus kõigile osapooltele valutum oleks.

1. Suhtuge lasteasutusse hästi! Uurimused näitavad, et lapsevanemate (eriti emade) suhtumine lasteasutusse mängib suurt rolli nii lasteaia kui kooliga kohanemise protsessis. Kui lapsevanem suhtub ise kooli või lasteaeda positiivselt, saab laps signaali, et seal on hea ja turvaline olla. Lapsevanemad võiksid igapäevases suhtluses edastada sõnumeid, mis väljendavad eelkõige seda, kui tore on lasteaias / koolis käia.Kodus võiksid kõlada järgmised laused: “Lasteaias on väga tore! Seal on toredad mänguasjad, maitsev toit, uued sõbrad”.
   “Koolis on tore olla, seal Sa õpid uusi asju, suhtled sõpradega, leiad uusi hobisid”. Sama reegel kehtib ka õpetajasse suhtumise kohta. Kui lapsevanem väljendab enda lugupidavat ja head suhtumist õpetajasse, õpib ka laps seda inimest lihtsamalt usaldama.
   Kui lapsevanemal on küsimusi või talle ei meeldi midagi lasteaias, tasub sellest kindlasti rääkida, aga mitte lapsega (ega lapse kuuldes), vaid abikaasaga, õpetajaga, lasteasutuse juhatajaga.
2. Tehke eeltöö. Uurige lasteasutuse kohta infot, käige kohal, küsige küsimusi, saage tuttavaks õpetaja ja ruumidega õnne õppetöö algust. Leidke selleks piisavalt aega ja mõelge enne läbi, mis on teie jaoks oluline – siis oskate ka õigeid küsimusi küsida. Samuti tuleb eeltööd teha lasteaias ja koolis vajaminevate oskustega: mida peab laps oskama sõimerühmas või esimeses klassis? Valmistage last aegsasti ette ja harjutage koos.Lasteaialapsed võiksid osata iseseisvalt süüa ja juua, potil käia (või vähemalt teada, mis on pott), oma järjekorda oodata, mänguasju jagada ja neid pärast mängimist ära koristada jpms.
   Koolilapsed võiksid osata end ise teenindada (ise riideid vahetada ja neid õigesse kohta panna, oma kooliasju koolikotti panna, oma söögikoht puhtana hoida, rahumeelselt konflikte lahendada). Koolilapse jaoks on olulisi oskuseid tegelikult väga palju ja lapsevanem saab nende omandamise tähtsusest tavaliselt aru alles siis, kui kool juba alanud on: näiteks osata kodu uks lukku panna, üksi ühistransporti kasutada, osta endale poest süüa jne.Lapsele on palju kergem kohaneda lasteasutusega siis, kui tal on vajalikud oskused juba käes ning need on lapsevanemaga eelnevalt läbi arutatud. Kindlasti tasub konsulteerida õpetajatega, aga ka oma tutvusringkonnas olevate lapsevanematega, kes on hiljuti sama tee läbi käinud.

   Eeltööd saab teha ka õppeaastaks vajalikke asjade osas. Ärge jätke asjade ostmist viimasele hetkele, varuge vajalikud kooli- ja lasteaiatarbed aegsasti ning võimalusel kaasake last otsustusprotsessi: peab ju tema neid terve aasta kasutama!

3. Seadke realistlikud eesmärgid. Lasteaeda või kooli minek on igale pereliikmele uus olukord ning kõik vajavad kohanemiseks aega. Esimestel kordadel ei peagi laps lasteaeda jääma suure rõõmuga, kõik on tema jaoks uus! Tasa ja targu uue elukorraldusega harjudes leiab ta sõpru ning hakkab usaldama õpetajaid. Samamoodi on kooliga. Lapsel võib olla raske kohaneda uue kohaga, uute inimestega, uute ülesannetega – iga laps on erinev. Ta elu muutub ning on normaalne, et ta muretseb, kardab või väsib kiiresti. Ka täiskasvanutel on vaja aega suurte elukorralduslike muudatustega kohanemiseks. Kindlasti tasub meeles pidada, et lastel on vähem ressursse, teadmisi ja oskusi, et enda tunnetega toime tulla.
4. Toetage last. Peegeldage lapse tundeid olukordades, kus lapsel on raske, ja toetage teda. Lühidalt tähendab peegeldamine seda, et anname lapse tunnetele sõnad ja peegeldame läbi enda, mida meie arvates laps tunneb. Selline suhtlusviis toetab last, aitab lapsel oma tunnetest paremini aru saada ning õpetab, kuidas nendega toime tulla. Sama oluline on lapse sõnavara arendamine tunnetest rääkimise kaudu.
5. Pange prioriteedid paika. Mõelge, mis on teie jaoks oluline? Kas on tähtis, et laps hakkaks kohe esimesest päevast kõiki tegevusi kaasa tegema (muusika, liikumine)? Või et ta koolis käies kohe esimesel nädalal inglise keeles rääkida oskaks? Äkki on oluline hoopis see, et laps tunneks end hästi ja läheks rõõmuga kooli või lasteaeda? Turvatunne ja emotsionaalne heaolu on tegelikult õpiprotsessis esmatähtsad: uusi asju saab õppida vaid siis, kui lapsel on turvaline ja hea olla ning see turvatunne võib võtta aega.
6. Jälgige oma last. Iga laps on individuaalne ning tema kohanemise protsess on unikaalne. Mõned lapsed kohanevad uue olukorraga lihtsalt ja kiiresti, kuid mitte kõik. Jälgige oma last: lapsevanem on ju oma lapse ekspert ja teab teda kõige paremini. Kuidas laps ennast pärast lasteaeda või kooli tunneb? Kas tal on energiat? Kas tema seedimisprotsess on korras? Kas ta jääb magama kiiresti ning magab hästi võihoopis ärkab tihti? Kas tema käitumine on muutunud? Kas laps muretseb palju?

Kõik need muutused on normaalsed, kui need on lühiajalised ja lähevad kiiresti mööda. Kui muutused on pikaajalised ning te olete enda lapse pärast mures, tasub abi saamiseks spetsialisti poole pöörduda.
Oluline on meelde tuletada, et lapsevanemad võiksid psühholoogi poole pöörduda ka siis, kui nad ei saa enda tunnetega hakkama. Mõnikord on vanemal endal väga raske last lasteaeda või kooli viia: nad muretsevad lapse pärast liiga palju, neil on enda lapsepõlvest nii halvad mälestused, et see hakkab mõjutama kohanemise protsessi.

Kuidas lapsega suhelda rasketes olukordades?

Iga lapsevanem on kuulnud mõnda neist lausetest:

• “Ma ei taha lasteaeda (kooli) minna!”

Kui laps ei taha lasteaeda minna ja nutab võib taas kasutada peegeldavat suhtlusviisi: “Sa oled kurb ja ei taha lasteaeda minna. Ema ja isa peavad tööle minema. Me tuleme sulle pärast tööd järgi. Praegu lähed lasteaeda: sööd, mängid õues, sööd, magad, mängid ja meie tuleme”.
Kui laps ei taha kooli minna: “Ma saan aru et sul on raske viis tundi koolis olla ja sa väsid ära. Ma saan su tunnetest aru, aga ma tean ka, et sa saad hakkama. Teil on vaheajad, millal sa saad puhata ja sõpradega mängida. Ning tundides sa õpid väga palju tähtsaid asju”.
Ärge öelge: “Ära nuta!”, “Miks sa nutad?”, “Kas oled tita või?” jms. Ärge valetage lapsele, ärge mõelge põhjuseid välja, samuti ärge minge ootamatult ära kui lapse lasteaeda viite.

• “Ma olen nii väsinud, ma ei taha üles ärgata!”

Kui laps ütleb, et ta on väsinud, saate samuti peegeldada tema tundeid ja anda lapsele mõista, et puhkus tuleb pärast pingutust. Lasteaialapsele on oluline anda ka nädala sees puhkepäevi, eriti alguses. Kui tervet päeva vabaks teha pole võimalik, võtke õhtupoolikul koos midagi toredat ette: käige pargis, kinos, nautige kvaliteetaega lapsega. Ka see on tema jaoks puhkus. Järgige lapsega päevarežiimi. Laps vajab und selleks, et oma energiat taastada.
Ärge öelge: “Mis mõttes? Sa pole ju midagi teinud! ”, samuti ei tohiks last ähvardada: “Kui sa praegu üles ei tõuse, siis … (jääd ilma arvutita/jääd koju üksi vms).”

• “Mulle ei meeldi mu õpetaja / klassikaaslane.”

Laps võib mõnikord öelda, et talle ei meeldi mõni õpetaja või kaaslane. Peegeldage lapse tundeid ka sellisel juhul. Võib öelda nt “Sulle ei meeldi selle lapsega mängida”, või “Sul on raske suhelda selle õpetajaga”. Uurige lapselt täpsemini, mis teda konkreetselt häirib. Võib-olla juhtus päeval midagi, mis negatiivse emotsiooni kaasa tõi. Tasub rääkida ka õpetajaga, mis põhjusel laps nii võis öelda ja lapsega konflikt läbi arutada.
Ärge pisendage lapse muret, öeldes: “Ära mõtle üle! Tobe jutt vmt”, aga ärge ka tehke sellest suurt probleemi enne, kui olete situatsioonist aru saanud. Leidke kesktee.

• “Ma ei taha lasteaeda / kooli minna, sest Sina oled ju nagunii kodus. Ma tahan Sinuga jääda!”

Laps võib öelda ka, et ei taha lasteaeda minna, sest emme/issi on ju päeval kodus (kodukontoris või väiksema lapsega). Rääkige lapse tunnetest ja seletage, miks te kodus olete: “Ma saan aru, et sa igatseid meid ja tahaksid meiega jääda, aga meil on kodus tegutsemist (pean tööd tegema, väiksema lapsega arsti juurde minema)”. Leppige kokku selles, et te teete koos midagi toredat õhtul, kui laps lasteaiast või koolist koju tuleb. Võite lapsega arutada, miks lasteaias või koolis käimine oluline on. Küsige lapse enda käest, milleks peab tema arvates lasteaias või koolis käima?
Ärge öelge: “Sinu arvamus ei loe. Lähed ja kõik” või “Sa segad mind, kui oled kodus”.

Kõige olulisem on olla lapsele toeks ja mitte pisendada tema tundeid. Sellised laused nagu “Ära nuta!”, “Miks sa virised kogu aeg?”, “Sa oled ju juba suur!” ei aita last ning mõjutavad teie suhteid lapsega negatiivselt. Olge teadlikud ja toetavad lapsevanemad! Siis kulgeb nii lasteaiaga kui ka kooliga kohanamine sujuvalt ja rõõmsalt.

Toredat uut algust ja pehmet maandumist!

Lasteklubi Väike Päike

Olga Luptova
Kristi Stahl
Väike Päike

Lasteklubi Väike Päike blogipostituste jagamise, refereerimise ja avaldamise tingimused.