Lasteblogi

Mida teha, kui teil tekib ärevus ja hirm?

Olen Väikese Päikese psühholoog Olga Luptova ning tervitan teid enda kodukontorist. Praegune olukord on meile kõigile uus ning seoses sellega tekib meil palju erinevaid tundeid. Räägime nendest lähemalt.

See, mida me praegu tunneme, on peamiselt ärevus ja hirm. Oluline on meeles pidada, et sarnased tunded tekivad nii täiskasvanutel kui ka lastel. Teadmatus ja ebakindlus tekitavad pinget ja murelikkust.

Me muretseme enda ja oma lähedaste tervise pärast, me ei tea, mis meid ees ootab. Meie elu on muutunud, meie turvatunne on rikutud ja muretunne on normaalne. Meie psüühika püüab meid kaitsta ning annab teada, et midagi on muutunud…

MIDA TEHA?

1. Aktsepteerige oma tundeid, võtke neid vastu. Kinnitage endale, et see on normaalne ja selles pole midagi häbiväärset. Kõik tunded on meile vajalikud. Rääkige oma tunnetest ja olge tähelepanelikud oma laste tunnete suhtes. Soovitused stiilis “ära muretse!” või “ära nuta!” ei aita tegelikkuses muretsemist vähendada vaid tekitavad olukorra, kus tundeid hakatakse alla suruma või neist ei julgeta enam rääkida. Mida võib öelda? Väljendage oma tundeid “Mina-sõnumite” abil:
   “Ma olen mures meie tervise pärast! Seepärast jääme täna koju.”
   “Ma muretsen vanaema tervise pärast. Seega me ei lähe praegu talle külla.”
   “Ma olen pettunud, et ma ei jõudnud täna kõiki oma tööülesandeid ära teha.”Peegeldage oma laste tundeid:
   “Ma näen, et sa oled kurb, kuna ei saa sõpradega mängima minna.”
   “Sa oled mures, et ei saa oma kooli töödega hakkama.”
   “Mulle tundub, et sul on hirm, et ka sina võid haigeks jääda.”-> Need laused aitavad väljendada enda tundeid ning peegeldada laste emotsioone neutraalselt. Need ei solva ega süüdista kedagi. Need aitavad hoida teie suhteid lapsega.
2. Hoolitsege oma keha eest! Ärevus ja hirm tekitavad meie lihastes pinget, me võime hakata halvasti magama ning liiga palju või liiga vähe sööma ja jooma. Meie põhivajadused peaksid igal juhul olema rahuldatud. Puhake hästi, sööge tervislikku toitu, käige õues, tehke sporti. Abiks võivad olla ka lõdvestavad tehnikad, harjutused, mängud. Tehke neid ise ja ka koos lastega.
3. Valige sobilikud viisid tunnetega toimetulekuks! Kui olete ise ärevad ja hirmunud, siis tunneb ka laps seda. Mõelge ja arutage koos lastega, mida võib teha siis, kui laps kardab või muretseb? Me võime oma tunnetest rääkida, kallistada teineteist, mängida koos, jalutada, jalgrattaga sõita, teha midagi, mis meile kõigile meeldib, võime tundeid joonistada, võime nendest muinasjutu teha… Valige see viis, mis sobib just teie perele.Täiskasvanuna on meil oskus oma mõtetega tööd teha. Kui meil tekib pähe mingi negatiivne mõte, võime me seda muuta. Näiteks, praegu võib pähe tulla selline mõte: “Mida ma teen kaks nädalat lastega kodus? Nad ju ajavad mu hulluks!” Kas selline mõte aitab meid antud olukorras?” Ma arvan, et ei aita. See võib tekitada juurde teisi negatiivseid tundeid, nt viha või süütunnet. Kuidas siis veel võiks mõelda? “Ok, lapsed on kodus. Me saame nii palju erinevaid asju koos teha! Me õpime üksteist paremini tundma ja saame perena lähedasemaks!”
4. Tehke plaane! Ärevus tekib siis, kui me ei tea, mis meid ees ootab. Plaanige oma tegevusi. Pange kirja, mis oleks vaja kodus ära teha (koristada, süüa teha, pesu pesta jne), mis oleks vaja tööalaselt ära teha ja mida toredat võiks lastega teha. Jagage neid plaane lastega, veel parem – kaasake plaanide tegemisele ka lapsi.
5. Olge piisavalt head! Ärge püüelge ideaali poole. “Tahaksin olla ideaalne vanem, tahaksin olla ideaalne töötaja!” Pole tarvis. Olge õnnelikud ja sellest piisab! Olge heades suhetes oma lastega, see on palju olulisem kui olla ideaalne!

Hoolitsege enda ja oma laste eest! Ja olge terved!

Kui teil tekib vajadus rääkida enda või oma laste tunnetest või sooviksite saada nõu, siis võtke minuga ühendust. Ma konsulteerin ka Interneti ja telefoni vahendusel.

Olga Luptova
Väike Päike psühholoog

Lasteklubi Väike Päike blogipostituste jagamise, refereerimise ja avaldamise tingimused.