Ingrit Kaldoja: peame võtma igat last kui võrdset
Kolm nädalat tagasi tervitasime elevuse ja rõõmuga Väike Päike Viimsi lasteaia uut juhti, Ingrit Kaldojat. Istume Kadriorus, suminat täis NOPi kohvikus, kiviviske kaugusel Väikese Päikese kesklinna lastehoiust ja räägime Ingritiga karjäärivalikutest. Ingriti esimene töö peale ülikooli, verivärskelt kõrgharitud noorena, ei olnud tegelikult lasteaias. Ta on õppinud ülikoolis inglise keele filoloogiks ja alustas oma karjääri hoopis tõlkebüroost. Järgmisena viis tema tee värbaja ameti juurde. Mõned aastad hiljem ta otsustas võtta vaba aasta ning lähtuda oma lapsepõlve kirest ja unistusest – õppida tisleriks. Sel samal aastal kutsuti ta lasteaeda asendajaks. Kui Ingrit sattus rääkima lasteaia direktoriga, tekkis neil ühine mõistmine, et nende väärtused ja põhimõtted kattuvad lapse arengu toetamisel. Hiljem sai Ingritist lasteaia, kuhu ta tuli alguses vaid asendama, sõimerühma õpetaja ning poolteistaastat hiljem sama lasteaia direktor. Kuidas tema teekond jõudis lõpuks lastega töötamiseni ja nüüd Väikese Päikese Viimsi lasteaeda, rääkis Ingrit lähemalt.
Esimene kokkupuude lasteaiaga
Ingriti esimene kogemus lasteaiaga oli 2017. aastal, kui tema laps läks lasteaeda. Ta tõdes, et lapse esimene lasteaiakogemus ei olnud positiivne ja nad pidid vahetama lasteaeda. Nad läksid tutvumispäevale Waldorfi pedagoogikaga lasteaeda ning nende keskkond oli nagu öö ja päev. Ingriti sõnul lapsed jooksid paljajalu toast õue ja vastupidi. Lapsed olid rõõmsad, julged ja iseseisvad. Nad tulid kohe nendega rääkima ja uurima, kes nad on. Seega üks põhjuseid, miks Ingrit otsustas minna lasteaeda rühmaõpetajana tööle, oli viia Waldorfi kogemust tavalasteaeda. Teine põhjus oli eelkõige süümepiinatunne, et tema ei saanud oma lapsele head lasteaia algust. Ja ta soovis seda pakkuda teistele lastele. „Lasteaed peab olema koht, kuhu iga laps tahab iga päev tulla,“ ütles Ingrit.
Ingrit tõdes, et töö rühmaõpetajana oli alguses väljakutsuv, sest ta sai endale sõimerühma. „Maja oli uus, mina olin uus, lapsed astusid esimest korda lasteaiamaailma, kolleegid olid uued – olime nagu valge leht,“ ütles Ingrit. Aga Ingrit uskus, et ta peab lasteaias töötama ja sinna ta kuulub. Tema üks võti, kuidas lastega sidet ja usaldust luua, oli rääkida lastega läbi nende muinasjutulise maagia maailma päris asjadest. Ingrit tõi näite, kui laps tuli tema juurde nuttes, siis nad panid kurbuse kilekoti sisse, puhusid õhku täis ja panid kappi. Soovi korral võis laps koos vanemaga võtta selle kapist välja, aga tihtipeale see oli õhtuks juba ununenud. Ingriti sõnul õpetaja töös on väga oluline lähtuda tunnetusest – mõni laps võib soovida kurva emotsiooni korral kallistusi ja lähedust, aga mõni võib soovida olla sel hetkel üksinda. „Ühegi lapsega ei tule kaasa kasutusjuhendit, vaid õpetajana peab väga kiirelt toimima ja vastavalt olukorrale kohanema,“ tõdes Ingrit. Ta usub, et lasteaiaõpetaja töö on väga väärtuslik, sest õpetajana on imeline võimalus igat last toetada, aidata ja suunata.
Lasteaiatöös peab lähtuma iga lapse huvidest ja vajadustest
Ingrit lähtub oma töös põhimõtetest, et laps saaks olla iga päev võimalikult iseseisev, ise kogeda, teha, katsuda, kukkuda maha ja püsti tõusta ning tal oleks julgus asju proovida ja selle käigus end turvaliselt tunda. Ingrit usub sellesse, kui erinevaid pedagoogikaid põimida, siis on võimalik saavutada lasteaiatöös sümbioos. Siiski ta suhtub kõigesse kriitilise pilguga, et jääks ruumi olla paindlik ja kohaneda vastavalt elumuutustele. Ingrit tõi näiteks digimaailma tormilise tuleku, milles orienteerumist me saame edasi anda juba lasteaias. Kui uurida, kuidas Ingrit on jõudnud nende teadmisteni, siis ta vastas järgnevalt: „Olen otsija tüüp ja alati otsin vastuseid ja lahendusi – kuidas saaks paremini, kas on veel mingi viis. Ma ei jää kunagi kinni olemasolevasse,“ ütles Ingrit. Ta kirjeldab end kui analüütilist tegutsejat – kõigepealt mõtleb, siis teeb.
Lasteaiaõpetajast direktoriks
Kui lasteaia eelmine direktor otsustas liikuda edasi, siis kolleegi soovitusel Ingrit kandideeris lasteaia juhiks, kus ta oli töötanud viimased poolteist aastat rühmaõpetajana. Ingrit tundis, et ta saab juhina jõuda veel rohkem lasteni ja viia ellu lasteaiaüleseid muudatusi süsteemides ja struktuurides, mida ainult oma rühmatasandil ei olnud tal võimalik teha. Üks suurimaid eesmärke oli minna täielikult projektpõhisele õppele ja lähtuda tegevustes iga lapse huvidest. Tema sõnul on lapsel võimalik saada oma baasteadmised- ja oskused läbi erinevate kaasahaaravate igapäevategevuste ja ise kogedes, ilma et peaks istuma laua taha ning õppima näiteks planeerimisoskust. „Me kõik teame, mis tunne on õppida seda, millest Sa oled huvitatud ja mis Sind üldse ei kõneta,“ arvas Ingrit.
Ingriti sõnul taandub juhi töö inimestega suhtlemisele, millest kujuneb välja sujuvam koostöö ja usaldus. Ingrit lähtub mõtteviisist, et igal lool on alati kaks külge – kunagi ei tasu tormata arvamust kujundama ühe vaatenurga põhjal. „Ma ei ole seda tüüpi juht, kes läheb ja ütleb, kuidas midagi teha, vaid lähen uurin otse rühmatöötajatelt ka nende arvamust,“ ütles Ingrit. Siiski Ingrit arvab, et juhi roll on näha lasteaiaülest suuremat pilti, mida rühmas alati ei ole võimalik näha ja sellest lähtuvalt peab tegema otsuseid, mis võivad esialgu tunduda mõistmatud ülejäänud lasteaia meeskonnale. „Sellises olukorras peab eelkõige otsuse ära põhjendama iseendale ja siis teistele,“ ütles Ingrit.
Plaanid Väikese Päikese Viimsi lasteaiajuhina
Ingritit kõnetas Väikese Päikese puhul suur entusiasm, innovaatilisus ja tegutsemistahe areneda kogu aeg edasi ja muuta lasteaiaelu veel paremaks lastele, töötajatele ja vanematele. Ingriti sõnul on Väike Päike keskkond, kus ta saab päriselt midagi ära teha. Ingriti esimene eesmärk on saada tuttavaks oma meeskonnaga ning leida ühine töörütm. Edasi ta soovib teha lasteaia veel lapsekesksemaks, paindlikumaks ja panustada iga lapse individuaalse arengu jälgimisse ning toetada lapsevanemaid. Ingrit mõistab, et lastevanematele on infot väga palju, kus peab orienteeruma, seega tema arvates peame meie alushariduse ekspertitena olema ka lapsevanema suunajad.
Ingriti sõnul üks olulisemaid eesmärke lasteaiatöös on päriselt jõuda iga lapseni ning lähtuda tema vajadustest ja huvidest. „Lasteaed on lapse elus üks ägedamaid aegu ja see on meie kui õpetajate töö sellesse panustada,“ ütles Ingrit. Ta tõdes, et paljudel täiskasvanutel võib kõige eredemalt olla meeles lasteaiast just negatiivsed kogemused, aga kui me teeks täna piisavalt mõtestatud ja teadlikku tööd, siis me pakuks lastele palju positiivseid kogemusi ja imelise stardipunkti oma tuleviku loomiseks.
Birgit Anette Bibikov
Väike Päike
Lasteklubi Väike Päike blogipostituste jagamise, refereerimise ja avaldamise tingimused